Redaktsioon: 10. oktoober 2019, kell 21:55 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 356 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2020, kell 22:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: '''Kurdid''' on [[kurdi keel]]t rääkiv omariikluseta [[rahvas]] [[Ees-Aasia]]s, põhiliselt [[Kurdistan]]is, mis on jagatud [[Iraak\|Iraagi]], [[Iraan]]i, [[Süüria]] ja [[Türgi]] vahel. Vähesel määral elab kurde [[Taga-Kaukaasia]]s ja [[Liibanon]]is. Tänapäeval on laialdane kurdi [[diasporaa]] [[Lääne-Euroopa]]s (eriti [[Saksamaa]]l ja [[Prantsusmaa]]l) ning [[USA]]-s. Kurde elab [[Lähis-Ida]]s 30 miljonit, millele lisandub üle 1 miljoni kurdi mujal maailmas. Kurdid on Lähis-Ida suuruselt neljas rahvusrühm [[araablased\|araablaste]], [[pärslased\|pärslaste]] ja [[türklased\|türklaste]] järel. Sealjuures Türgis (20%), Iraagis (15–20%), Süürias (8%) ja [[Armeenia]]s (1,3%) moodustavad nad suurima ~~rahvusvähemuse~~[[vähemusrahvus]]e. 1991. aasta seisuga elas 48% kurdidest Türgis, 24% Iraanis, 18% Iraagis ja 4% Süürias.<ref>Amir Hassanpour, [http://web.archive.org/web/20070820033216/http://www.cogsci.ed.ac.uk/~siamakr/Kurdish/KURDICA/hassanpour.html A Stateless Nation's Quest for Sovereignty in the Sky]", ette kantud Berliini Vabaülikoolis 7. novembril 1995.</ref> [[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 23 kurdi.<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist]</ref> 10. rida: Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on [[sunniidid]], osa [[šiiidid]]. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu. Kurdid räägivad [[kurdi keel]]t, mis kuulub [[uusiraani keeled\|uusiraani keelte]] looderühma. Tähtsaimad murded on Kurmandži, Sorani (Suleimani), Mukri ja Gurani murre. Murded erinevad üksteisest nii palju, et vahel peetakse neid eri keelteks. Philip Kreyenbroek selgitab raamatus "Kurdi keelest", et Kurmandži ja Sorani murre erinevad teineteisest sama palju kui [[saksa keel\|saksa]] ja [[inglise keel]]: esimeses on [[grammatiline sugu]] ja [[kääne\|käändelõpud]], teises ei ole. Neid nimetatakse samaks keeleks ainult nende ühise päritolu tõttu ja etnilise ühtsuse rõhutamiseks. <ref>Kreyenbroek, Philip (1992). "''On the Kurdish Language''" raamatus "''The Kurds: a contemporary overview''", Philip Kreyenbroek ja Stefan Sperl, lk. 69</ref> Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandži murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad [[11. sajand]]ist. Üldse vanimad säilinud kurdikeelsed tekstid pärinevad [[9. sajand]]i keskelt. Kurdi keelt kirjutatakse araabia, ladina ja vene kirjas. 22. rida: ==Vaata ka== * [[Ey Reqîb]] (https://en.wikipedia.org/wiki/Ey_Reqîb)▼ * [[Kurdi kirjandus]] * [[Pešmergad]] 32. rida ⟶ 31. rida: == Välislingid == ▲* [~~[Ey Reqîb]] (~~https://en.wikipedia.org/wiki/Ey_Reqîb) Ey Reqîb ingliskeelses Wikipedias] * [http://www.sirvilauad.ee/?q=node/374 Maailma kurdid kõrvad] - EÜS Sirvilaud, 12. jaanuar 2007 * ~~01. september 1996,~~ [http://journeyman.tv/8937/documentaries/kurds-caught-in-the-crossfire.html Turkey - Kurds - Caught in the Crossfire - 40 min], ~~[https://www~~1.~~youtube.com/watch?v=iRBGZJrwGLE&~~ ~~The~~september ~~Innocent Victims Of Turkey's War With The PKK]~~1996 * 11. september 2012, [[Luis Miranda]], [https://vimeo.com/49280385 The Kurdish question. Visual universe.]▼ * [https://www.youtube.com/watch?v=iRBGZJrwGLE& The Innocent Victims Of Turkey's War With The PKK] * 2015, Luis Miranda, [https://vimeo.com/116021790 Öcalan et la question kurde] * ~~01. veebruar~~[[Luis ~~2016, NRT~~Miranda]], [https://~~www.youtube~~vimeo.com/~~watch?v=hpmz-pHQuX8~~49280385 The ~~Sykes~~Kurdish ~~Picot~~question. ~~Agreement~~Visual universe.] 11. september 2012 ▲* ~~11. september 2012, [[~~Luis Miranda]], [https://vimeo.com/~~49280385~~116021790 ~~The~~Öcalan ~~Kurdish~~et la question kurde]. ~~Visual universe.]~~2015 * [https://www.youtube.com/watch?v=hpmz-pHQuX8 The Sykes Picot Agreement]. NRT, 1. veebruar 2016 * [https://www.youtube.com/watch?v=Et4OS6kGvlQ& The Kurdish Project: #BeyondBorders: One Hundred Years of Sykes-Picot agreement] ([[Mark Sykes]] & [[François Georges-Picot]]) * [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/kurdi-riigi-apoloogia/ Kurdi riigi apoloogia]

Kurdid: erinevus redaktsioonide vahel