Redaktsioon: 14. veebruar 2020, kell 13:15 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. märts 2020, kell 21:51 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Psühholoogias kirjeldatakse naudingu printsiipi kui positiivse tagasiside mehhanismi, mis motiveerib organismi tulevikus uuesti looma olukordi, mida ta on leidnud nauditavana. Selle teooria kohaselt on kõik organismid sarnaselt motiveeritud vältima olukordi, mis on neile valu tekitanud või negatiivselt mõjunud minevikus. Naudingute kogemine on subjektiivne ja erinevad isikud kogevad erineva tugevusega naudingut samas olukordades. Suur osa nauditavatest kogemustest on seotud esmaste vajaduste rahuldamisega, milleks on näiteks söömine, ~~trennimine~~treenimine või seks. Teised nauditavad kogemused on seotud sotsiaalsete kogemustega ja sotsiaalsete vajadustega, milleks on näiteks kogemused saavutuste, tunnustuse ja teenistuse valdkonnas. Samas võivad ka naudingut pakkuda sellised tegevused nagu kunst, muusika ja kirjandus. Lõõgastusuimastite (legaalsete või illegaalsete) tarbimine võib olla nauditav ja võivad otseselt tekitada eufooriat inimeses alla neelamisel. Meele loomulikku kalduvust saada rohkem seda tunned võib põhjustada sõltuvuse. 20. rida: === Naudingute filosoofia === Utilitarism ja ~~Hedonism~~hedonism on filosoofiad, mis propageerivad ~~suurendada maksimaalset~~maksimaalse naudingu ~~kogust~~suurendamist ja ~~vähendada~~ kannatuste ~~kogust~~vähendamist. ==Vaata ka==

Nauding: erinevus redaktsioonide vahel