Eesti okupeerimine 1940. aastal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
108. rida:
==== Punaarmee sissetung Eestisse ====
16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armeekomandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Meretskov nõudis, et Laidoner tuleks otsekohe Narva temaga kohtuma. Kohtumine pidi aset leidma Narva jaamas 17. juunil kell 8.00. Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid peale Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoneri veel kindralmajor A. Kasekamp, Sõjavägede staabi opreatiivosakonna ülem kolonelleitnant A. Luts, sama osakonna ohvitser, kapten A. Hint ja Laidoneri adjudant kapten E. Õunapuu. Delegatsiooni erirong väljus Balti jaamast keskööl.
[[Pilt:Kirov&TKA-G-5-1940.jpg|pisi|Ristleja Kirov ja torpeedokaater 1940]]
'''[[17. juuni]] hommikul kell 5 algas Punaarmee arvukate lisavägede sissetung Eestisse.''' Jõudnud rongiga Jõhvi, nägid Eesti delegatsiooni liikmed seal juba öösel üle Eesti piiri tulnud soomusmasinaid. Edasi Narva poole liikudes nägid nad mõlemal pool raudteed veel Punaarmee üksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsade lääne suunas, ees piilkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Punaarmee 10. armee üksuste sissemarss Eestisse oli alanud seega juba 3 tundi enne J. Laidoneri Narva saabumist ja läbirääkijate kohtumist.
Punavägi käitus nagu oleks Eesti lahingukorras vallutanud. 17. juuni hommikul kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kell 6.30 hõivas punaüksuste dessant Aegna saare ja kell 7 hommikul vallutati Naissaar. Hommikul saabusid Tallinna Palivere-Klooga lähistel baasides paiknenud Punaarmee üksused, kes hõivasid kõik Eesti sõjaväe kasutuses olnud kasarmud, sundides eestlased sealt lahkuma. Samal päeval maismaapiiri ületanud punaväeosad paigutati Tallinna ümbrusse ning Narva, Rakvere, Võru ja Valga piirkonda ning mitmele poole Eesti idapiirile. Läbi Eesti liikusid lisaks Riia suunas Punaarmee 3. tankikorpuse üksused. Eesti lennuväljadele saabusid Nõukogude lennuväerügemendid.
[[Pilt:Kirill Afanasievich Meretskov 1.jpg|pisi|120px|Armeekindral Kirill Meretskov 1940]]
==== Eriprotokolli tagantjärele allkirjastamine Narvas ====
Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse. Eriprotokoll ehk diktaat Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt 17. juuni päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Sõlmitud diktaat-kokkuleppe alusel kohustus Eesti pool:
|