Muusikažanr: erinevus redaktsioonide vahel

Kuni [[18. sajand]]ini määras muusikažanri eelkõige muusikateose funktsioon (nt [[ilmalik muusika|ilmalik]], [[vaimulik muusika|vaimulik]]), teksti sisu (nt [[motett]], [[missa]]) ning kompositsioonitehnika (nt [[fuuga]]). Seejärel tõusid tugevamini esile koosseis (nt [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartett]]), [[muusikavorm|vorm]] (nt [[sonaat]]), esteetika ja sisu (nt ''[[opera seria]]'', ''[[opera buffa]]'', [[sümfooniline pilt]], [[sümfooniline poeem]]). Muusikateoste kasvava individualiseerumisega kunstmuusikas kaotavad žanrid mõjujõu. [[Wolfgang Marx]]i arvates mõjutab žanripealkirjade kasutamine kaasaegses muusikas otsustavalt teose [[retseptsioon]]i ja seepärast antakse see tihti andeks.