Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Trükiviga |
|||
28. rida:
Juurdeveoraudtee ehitamine Eestis algas 1895. aastal. Kitsarööpmelise raudtee pealiin kulges [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu ja Valga vahel]], esimene rong Pärnust Valka väljus 5. oktoobril 1896 ([[vkj]]).
Samaaegselt [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Pärnu–Valga raudtee]] ehitusega ehitati [[Mõisaküla]]–[[Viljandi]] kitsarööpmeline harutee (algselt [[Laatre–Viljandi raudtee|Laatre–Viljandi kitsarööpmeline harutee]]), mis avati ajutiseks liikluseks [[31. jaanuar]]il ja alaliseks liikluseks [[1. august]]il 1897.
[[1898]]. aastal hakati pikendama kitsarööpmelist raudteed [[Viljandi]]st [[Tallinn]]a. Uue tee valmimisel kujunes see peamiseks teeks ja raudtee hakkas kandma nime Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee, sellal kui [[Mõisaküla]] ja [[Valga]] vaheline lõik kujunes nüüd haruteeks. Aastal 1899 sõitis esimene rong sellel uuel teel Tallinnast [[Hagudi]]sse, järgmise aasta suvel avati liikluseks kogu uus 166 kilomeetri pikkune tee, sügisel ka [[Türi]]lt [[Paide]]sse viiv harutee.<ref>Mehis Helme, '''Eesti raudteede 100 aastat''', lk 26</ref>
Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal läbis Pärnu–Valga reisirong alates Mõisakülast Läti territooriumi, mistõttu oli mitu korda päevakorral paralleelse ühenduse loomine Abjast läbi Tõrva Valka. Ehitust alustati 1939. aastal, kuid see jäigi lõpetamata.
| |||