Lehtse raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Lehtse jaam rajati aastal [[1876]] seoses kuus aastat varem rajatud ([[Paldiski]]–)[[Tallinna–Narva raudtee]]ga. Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Lehtse mõis]]a maadele ja kandis algselt nime '''Vedruka pooljaam'''. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha. Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja [[Pruuna mõis]]a vaheliseks väikaikaveoksvägikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma. Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahadest uue jaamahoone rajada - otse loomulikult oma maadele. <ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=lehtse/asutused Tapa muuseum]</ref>