Redaktsioon: 9. märts 2020, kell 13:29 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 356 muudatust P →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. märts 2020, kell 19:52 redigeeri eemalda Risto est (arutelu \| kaastöö) 346 muudatust Põhja-Makedoonia liitumine Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib sõjalisest organisatsioonist; teiste asjade kohta vaata lehekülge [[NATO (täpsustus)]].}} {{Organisatsioon \| Nimi = Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon \| Embleem = [[Pilt:NATO OTAN landscape logo.svg\|200px]] \| Embleemiallkiri = NATO logo \| Pilt = [[Pilt:Flag of NATO.svg\|200px]] \| Pildiallkiri = [[NATO lipp]] \| lühend = NATO, OTAN \| moto = ''[[Animus in consulendo liber]]'' \| asutatud = 4. aprill 1949 \| tüüp = Sõjaline allianss \| peakorter = [[Brüssel]], [[Belgia]] \| liikmed = 2930 liikmesriiki \| keeled = Inglise, prantsuse \| veebileht = {{URL\|http://nato.int}} }} [[Fail:North Atlantic Treaty Organization (orthographic projection).svg\|pisi\|NATO liikmesriigid]] '''Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon''' ([[inglise keel\|ingl]] ''North Atlantic Treaty Organisation'' ('''NATO'''), [[prantsuse keel\|pr]] ''Organisation du Traité de l'Atlantique Nord ''('''OTAN''')) on [[Liit (poliitika)\|sõjaline liit]], millele pandi alus [[4. aprill]]il [[1949]] [[Põhja-Atlandi leping]]u ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on [[Põhja-Atlandi Nõukogu]], mida juhib [[NATO peasekretär]]. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub [[Brüssel]]is. Viimati laienes NATO ~~2017~~2020. aastal, kui liitus [[~~Montenegro~~Põhja-Makedoonia]]. Lisaks liikmesriikidele osaleb [[NATO rahupartnerlusprogramm]]is veel 22 riiki. Kuni [[Korea sõda\|Korea sõjani]] oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles USA juhtimisel. [[Külm sõda\|Külma sõja]] käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i asutamiseni, mis oli Ida-Euroopa [[Kommunism\|kommunistlike]] riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] rünnaku korral. Need kahtlused viisid [[Prantsusmaa]] iseseisva tuumarelvastuse väljaarendamiseni ning 1966. aastal väljus Prantsusmaa järgmiseks kolmekümneks aastaks NATO sõjalisest tiivast. Pärast [[Berliini müür]]i langemist 1989. aastal oli organisatsioon segatud [[Jugoslaavia]] lagunemisse, NATO esimesed sõjalised operatsioonid toimusid [[Bosnia sõda\|Bosnia sõjas]] aastatel 1992–1995. Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka [[Eesti]]. 54. rida: Seoses [[Suur majandussurutis\|majandussurutisega]] seisis NATO küsimuse ees, kuidas säilitada kaitsevõimet kokkuhoiu oludes. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tõi kasutusse "targa kaitse" mõiste, mis tähendab kaitsestruktuuride tihedamat integreerimist. Selle näiteks on ka Balti riikide õhuturve.<ref name="Diplomaatia" /> 2012. aasta [[Chicago]] tippkohtumise üheks päevakorrapunktiks oli NATO laienemine. Praegu ootavad seda ~~kolm~~kaks riiki: [[Bosnia ja Hertsegoviina~~]], [[Gruusia~~]] ja [[~~Põhja-Makedoonia~~Gruusia]].<ref name="Diplomaatia" /> ==NATO liikmesriigid== 72. rida: [[2009]]: [[Albaania]] ja [[Horvaatia]] [[2017]]: [[Montenegro]] *[[2020]]: [[Põhja-Makedoonia]] == Eesti NATO-s ==

NATO: erinevus redaktsioonide vahel