Vanker: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Toimetamisel
Toimetatud
1. rida:
{{See artikkel|räägib veo- ja sõiduvahendist; malendi kohta vaata artiklit [[Vanker (male)]], teiste vankrite kohta vaata artiklit [[Vanker (muud)]] }}
 
[[Pilt:Bad Schussenried - Museumsdorf Kürnbach Holz Jauchefaß auf Leiterwagen.jpg|pisi|Hobuvankrid Saksamaais]]
[[File:Poykarpos - viljaveo vanker, Ruhnu ERM Fk446 41.jpg|thumb|Viljaveo vanker Poykarpos Ruhnus]]
 
'''Vanker''' ([[Saarte murded|saarte]] ja [[Lõunaeesti murded|lõunaeesti murretes]] ''rattad'') on harilikult [[veoloom]]a(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok<ref name="EKSS">[[Eesti keele seletav sõnaraamat]] [https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vanker&F=M] vaadatud 26.03.2020</ref>
 
==Ajaloost==
 
Vankrid olid kasutusel [[Vana-Lähis-Ida]] piirkonnas juba [[IV aastatuhat eKr|IV aastatuhandel eKr]].
 
[[Baltimaad]]el jõuti vankrite kasutamiseni seoses põlis<nowiki/>[[põllundus]]e arenguga arvatavasti [[I aastatuhat|I aastatuhande]] algul pKr. [[Ida-Euroopa]]le omaselt olid Eesti vanad taluvankrid [[aisad|aiste]] ja [[juhivitsad|juhivitstega]] veetavad ühehobusevankrid, mille telgesid ühendas vahepuu. Kahehobusevankrid olid kasutusel vaid [[Saaremaa]] lääneosas ja [[Ruhnu]]s. Vanemad vankrid olid jäiga puust konstruktsiooni ning käändumatute esiratastega. Taluvankreid tarvitati nii vedudeks kui ka sõiduks. Eraldi sõiduvankrid tulid kasutusele alles [[19. sajand]]i II pooles, vedruvankrid [[20. sajand]]i algul<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 338</ref>.
Vanemad vankrid olid jäiga puust konstruktsiooni ning käändumatute esiratastega<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 230</ref>.
==Vankri ehitus==
[[13. sajand]]il hakati Eestis kasutama käänduvate esirataste ning liigendvahepuuga vankreid, mis olid [[Skandinaavia]]le omased. [[Kagu-Eesti]]s olid levinud idapoolse päritoluga, esiteljel asuva ja ümber vahepulga käänduva käändpakuga vankrid, mis olid märksa kergemini pööratavad<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>.
 
==Vankri ehitus==
{{pooleli}}
[[13. sajand]]il hakati Eestis kasutama käänduvate esirataste ning liigendvahepuuga vankreid, mis olid [[Skandinaavia]]le omased. Vankri peale käis [[rõuk (vanker)|rõukudele]] toetuv [[vankriredel]]itega veokorv pikkusega kuni 2,4 m. Veokorv oli veel [[18. sajand]]il nii kitsas, et kaks sõitjat kõrvuti ei mahtunud istuma, istuti seljad vastamisi. [[Kagu-Eesti]]s olid levinud idapoolse päritoluga, esiteljel asuva ja ümber vahepulga käänduva käändpakuga vankrid, mis olid märksa kergemini pööratavad. See konstruktsioon koos raudosade ja laia veokorviga võeti kogu Eestis kasutusele 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul. Vanad puutelgedega vankrid jäid püsima kergete põlluvankritena<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 230</ref>.
==Kasutamine==
[[Hein]]a- või [[vili|vilja]]<nowiki/>koorma vedamisel paigutati koorma aluseks algselt kuni 5 paari umbes meetripikkusi kaikad, mis toetusid vankriredelite najale. 19. sajandil hakati paigaldama redelitele neljakandilisi veoraame, mida eri murretes nimetati ka ''laam'', ''laavits'', ''lantsad'' jne. Kuni 1,5 m kõrgused redelkülgedega heina- ja viljaveokorvid võeti kasutusele alles 20. sajandil. [[Põhja-Eesti]]s olid korvid valdavalt pealt laienevad, mujal kasutati püstkorve. [[Sõnnik]]u, [[kruus]]a jms veoks tihendati vankriredeleid vitsadest või [[peerg]]udest punutisega ning vankrikere otsad suleti laudade või redelitega<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
==Vankri osasid==
===Vahepulk===
Vankri '''vahepulk''' on vertikaalne rauast pulk, mis ühendab vankri esitelge ja käändpak]uselle peal asuvat käändpakku keskelt. Vahepulk, võimaldabmis vankriloli keeratavankri esirattaid<refesimesi name="Rahvakultuuriraudosi, leksikon"/>võimaldab pööratata esirattaid.
 
===Vahepuu===
'''Vahepuu''' (ka ''keelikas'', [[Põhjaeesti murre|põhjaeesti murdes]] ''langpoom'', [[Võru murre|Võru murdes]] ''langhark'') on puu, mis ühendab keskelt vankri esi- ja tagatelge<ref. Selle külge kinnitus tagateljelt kahest puust tagahark, mis võimaldas vankri name="Rahvakultuuripikkust leksikon"/>muuta.
 
===Ristpuu===
'''Ristpuud''' ehk ''arkpuud'' toetasid ja sidusid vahepuud tagumise rõukpakuga.
 
===Rõukpakud===
'''Rõukpakud''' olid telgede ehk asside peal olevad puud, mille mõlemasse otsa löödi väljapoole kaldu tugipuud ehk rõugud. Rõukudele toetusid vankriredelid, mis olid külgedeks.
 
==Vaata ka==
*[[kaarikKaarik]] (2-rattaline vanker)
*[[tarantassTarantass]] (4-rattaline reisivanker)
*[[Plaanvanker]]
*[[Sõjavanker]]
*[[Pikkvanker]]
*[[Sõjavanker]]
*[[Wagenburg]]
 
40. rida ⟶ 45. rida:
*[http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&area_id=0&id=138 Käsivankrite valmistamine ja kasutamine Hiiumaal] Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
*[https://www.muis.ee/museaalview/1234943 Vanker, [[Eesti Rahva Muuseum]]]
*[https://www.eki.ee/dict/ems/index.cgi?Q=lantsad&F=M&C06=et, [[Eesti murrete sõnaraamat]]]
 
[[Kategooria:Sõidukid]]