Tardkivim: erinevus redaktsioonide vahel

*[[Keskmine tardkivim|Keskmiste kivimite]] ränioksiidisisaldus on vahemikus 52...6652–66%

*[[Aluseline tardkivim|Aluseliste kivimite]] ränioksiidisisaldus on vahemikus 45...5245–52%

Tardkivimid on laialt levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud [[setend]]itega. [[Ookeaniline maakoor]] on peamiselt aluselise ehk basaltse koostisega. [[Mandriline maakoor]] aga koosneb keskmisena [[keskmine kivim|keskmise koostisega]] kivimeist. Mandriline maakoor ei koosne siiski peamiselt mitte tardkivimeist, vaid nende [[moondekivim]]eist analoogidest. Et keskmise koostisega kivimite tihedus on pisut väiksem kui basaldil, on mandriline maakoor nön-ö ujuvam ja ajas märksa püsivam, [[ookeanipõhi]] on aga pidevalt konveierilaadselt uuenemas. Uus ookeaniline maakoor tekib vulkaanipursete käigus [[Ookeani keskahelik|ookeanide keskahelikel]] ning sukeldub [[subduktsioonivöönd]]ites. Tardkivimid võivad [[Paljandumine|paljanduda]] maapinnal näiteks [[Kilp (geoloogia)|kilpidel]], kus setendite kiht on intensiivse kulutuse tõttu hävinud. Meile lähim kilp on [[Balti kilp|Balti]] ehk Fennoskandia kilp, millel asub näiteks [[Soome]]. Tardkivimid paljanduvad ka vulkaanide ümbruses. Lähimad tegutsevad vulkaanid asuvad [[Island]]il ja [[Itaalia]]s. Sõltuvalt vulkanismitüübist erineb ka tardkivimite koostis.

Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid [[rändkivi]]dena, mis on siia toodud peamiselt Soomest [[mandrijää]] poolt. Eestis, eriti Põhja-Eestis, esineb suhteliselt rohkelt ka suuri [[rändrahn]]e. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid, mille seast võib eraldi välja tuua omapärase struktuuriga [[rabakivi]]d. Esineb ka gabrot, [[dioriit]]i ja aluselisi purskekivimeid.

Pudedate kvaternaarisetete ehk [[Pinnakate|pinnakatte]] ning settekivimeist koosneva [[Pealiskord|pealiskorra]] all on 100...700100–700 meetri sügavuses mitmesugustest moonde- ja tardkivimeist koosnev [[aluskord]].