Redaktsioon: 9. märts 2020, kell 02:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 489 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. märts 2020, kell 14:56 redigeeri eemalda Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust keelevead Märgised: tekstilink teise vikisse Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Arp Schnitgeri ehitatud orelitest on säilinud 39 pilli. Tema päris heas korras oreleid leidub tänapäeval [[Saksamaa]]l, eriti Põhja-Saksamaal; ka [[Holland]]is ja isegi [[Portugal]]is. Oma eluajal ehitas Arp Schnitger oreleid ka [[Inglismaa]]l ja [[Venemaa]]l. Et Arp Schnitger tegutses [[barokk\|barokiajastul]], on ka tema orelitele iseloomulikud baroksed jooned. Tugev ja läbipaistev kõla, [[manuaal]]ide rohkus, kus iga manuaal on omamoodi eraldi orel. Tavalised on nelja manuaaliga orelid. Manuaalid on ehitatud kontrasti printsiibil. Suur kontrast ''Ff'' ja ''Pp'' vahel; ''mFmf'' või ''mPmp'' praktiliselt puudub. Orelid olid kõrgema häälestusega, kui oleme tänapäeval harjunud. Ühtne häälestuse kõrgus tolleaegsetel orelitel puudus. See hakkas ühtlustuma alles [[Johann Sebastian Bach]]i ajal [[Gottfried Silbermann]]i puhul. Ka [[Friedrich Ladegast]]i orelitel on veidi kõrgem häälestus kui tänapäeval. See asjaolu muudab vanade orelite restaureerimise ja eriti koopiate tegemise keeruliseks, sest oreli algse kõla saavutamiseks on vaja välja selgitada ~~teatud~~antud oreli häälestuse kõrgus. Arp Schnitgeri esimene suur orel oli 4 manuaaliga, pedaaliga ja 67 registriga [[Hamburgi Nikolai kirik]]u orel. Kahjuks see orel ei ole säilinud. Säilinud on teine tema ehitatud 4 manuaaliga, pedaaliga ja 60 registriga orel [[Hamburg]]is Jacobi kirikus ([[1693]]). See on üks suuremaid säilinud barokiaja oreleid. Aastal 1708 nimetati Arp Schnitger [[Preisimaa]]l ülemoreliehitajaks (''Hoforgelbauer''). Tema orelitel on mänginud sellised kuulsad organistid nagu [[Dietrich Buxtehude]] (1637–1707), [[Vincent Lübeck]] (1654–1740), [[Johann Sebastian Bach]] (1685–1750) ja noor [[Georg Friedrich Händel]] (1685–1759). 14. rida: [[Pilt:Zwolle Sint-Michaëlskerk Schnitger Orgel.JPG\|thumb\|upright\|Arp Schnitgeri orel [[Zwolle]]s Hollandis]] Siin on loetletud mõned kõige paremini säilinud Arp Schnitgeri orelid:. ===[[Saksamaa]]=== [[Stade]] St Cosmae et Damiani kiriku orel (1676). Sellest orelist on tehtud koopia [[Soome]]s [[Janakkala]] Püha Laurentsiuse kiriku Martti Porthani Oy Oreliehituse poolt 1993. aastal. [[Cappel\|Cappeli]] ([[~~Bremenhawen~~Bremerhaven]]<nowiki/>i ligidal) ~~Peetruse~~St. Peter jaund ~~Pauluse~~Pauli kiriku orel (1680) [[Blankenhagen]] ([[Mecklenburg]]) külakiriku orel (1686) [[Hamburg]]i Jacobi kiriku orel (1693) [[Dedesdorf-Eidewarden\|Dedesdorf-Eidewardeni]] St. Laurentiuse kiriku orel (1698) ===[[Portugal]]=== [[Faro (Portugal)\|Faro]] kiriku orel (1715–16) [[Moreira da Maria]] ~~Kloostrikiriku~~kloostrikiriku San ~~Salvador~~Salvadori orel (1701) ===[[Holland]]=== [[Groningen]] ~~Martinikerk~~Martinikerki orel (1692). [[Zwolle]] kiriku Grote Sint-Michaëlskerk orel(1721). Selle oreli lõpetas Arp Schnitgeri poeg Franz Caspar. Seega võib seda orelit pidada Arp Schnitgeri viimaseks tööks. ==Välislingid== [http://www.arp-schnitger-gesellschaft.de/ Arp Schnitgeri ühing] *[http://www.arpschnitger.nl/ Organs of Arp Schnitger] <small> Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ~~inigliskeelset~~ingliskeelset ja saksakeelset artiklit [[:en:Arp Schnitger]] ja [[:de:Arp Schnitger]]. {{DEFAULTSORT:Schnitger, Arp}}

Arp Schnitger: erinevus redaktsioonide vahel