Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on [[konvektsioonipilved]]e klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nad tekivad ja liiguvad [[atmosfäär]]i alumises kihis, [[troposfäär]]is. Rünkpilvede aluse kõrgus Eestis on harilikult 0,8–1,5&nbsp;km, madala [[suhteline niiskus|suhtelise õhuniiskuse]] puhul isegi kõrgemal, kuni 2,5–3&nbsp;km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref> ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Rünkpilved on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, millest ka nimetus.▼

Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise [[ilm]]a korral, kui ebaühtlaselt soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal tekivad tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekib õhu konvektiivliikumine.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske tõusev õhk jõuab kondenseerumistasemeni, [[veeaur]] tõusva voolu tipus kondenseerub ning kui konvektsioonitase on kohe natuke kõrgemal, siis tekivad väikesed valged [[villakuhi]]laid meenutavad pilved, mis arenevad sageli järk-järgult suurteks rünkpilvedeks. Sellised pilved koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui rünkpilved arenevad võimsateks ja kõrgeteks, siis võivad need koosneda pilve tipus ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest sajab hoovihma või rahet ja millega võib kaasneda [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, sadada nõrka vihma, hoovihma, rahet või lumekruupe)<ref name="ilm"/>.▼

Õhumassisisesed rünkpilved hakkavad soojal aastaajal tekkima enne lõunat ja kaovad tavaliselt õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel aastaajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>▼