Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
[[23. august]]il 1939. kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s üllatuslikukt alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]: Berliin sai [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Moskvale jäid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. Loetud päevadega jõudis info salaprotokollist tegelikult ka Eesti ametkondadeni, kuid seda ei avalikustatud.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0012-30, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade, Panzer.jpg|pisi|Saksa mootorratturid ja Vene tank ühisparaadil Poolas septembris 1939]]
'''[[1. september|1. septembril]] 1939.
1939. aasta sügiseks olid Eesti sõjavägede staabi andmeil koondunud Eesti idapiiride taha suured Punaarmee väekoondised, mille arvukust hinnati septembri teisel poolel 160 000 mehele, 700 suurtükile, 600 tankile ja 600 lennukile (tegelikult oli piiridel u 135 000 meest, aga hinnangust märksa enam raskerelvastust). [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi]] rahuaegne ette nähtud koosseis oli 16 671 inimest (tegelikult oli 1939. aasta kevadel rivis u 15 665) ja sõjaaegne koosseis 105 749 meest. Olemas oli u 230 suurtükki, 12 vananenud tanki ja u 40 suuresti vananenud lennukit. 1930-ndate lõpul oli küll tellitud ka moodsat relvastust, kuid sõja aimuses Euroopas hoogu võtnud relvastumise ning eriti alanud sõja tõttu lükkus paljude tellimuste täitmine edasi. [[Mobilisatsioon]], millega ei tahetud varakult provotseerida, oli vajadusel plaanitud teostada vaid 3 päevaga.
| |||