Erinevus lehekülje "Stefan Batory" redaktsioonide vahel

P
(→‎Elulugu: pisi)
 
Stefan Bátory isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari kuningriik#Osmanite okupatsioon|Ungari]] aadlik, kes oli [[Transilvaania]] [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]]. Stefan VIII Bathory suri varsti pärast poja sündimist. Noor István saadeti [[Esztergom]]i linna, kus tema kasvatajaks oli peapiiskop [[Várday]]. István sai hariduse Viini õukonnas. Ta oskas ta suurepäraselt ladina, saksa ja poola keelt ning pidas lugu kunstidest.
 
Stefan Batory osales sõdades [[Osmanite riik|Osmanitega]] ja viibis pikka aega osmanite juures vangis, vabanemise järel sai Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Aastal 1526, [[Mohacsi lahing]]us, olid [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] väed hävitanud Ungari armee. Osmanite surve tõttu keskvõim lagunes ja algas võimuvõitlus. Enamus Ungari valitsevast eliidist valis [[Janos I Zapolya|Janos Zapolya]]. Väike aristokraatide vähemus pooldas [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]], kes oli [[Austria ertshertsog]] ja oli eelmise Ungari ja Böömimaa kuninga [[Lajos II]] õega abielu kaudu seotud. 1528 saavutas kuningas [[Janos I Zapolya]] Osmanite sultanilt toetuse. Stefan Bátory kaitses järgnevalt [[Türgi sultan]]i [[Suleiman I|Suleiman I Toreda]] vasalli [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János II Zápolya]] õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keisri ja [[Austria ertshertsog]]i [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János II Zápolyat kukutada püüdis. 1565 saatis Ungari kuningas János Zsigmond (toona [[Ida-Ungari kuningriik|Transilvaania alade]] valitseja) Báthory legaadina Prahasse, kuid keiser Maximilian vangistas ta kaheks aastaks,
 
==Transilvaania vürstina==
Anonüümne kasutaja