Futuna-aniva keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
keelevead
15. rida:
'''Futuna-aniva keel''' (vahel nimetatud ka lääne-futuna-aniva keeleks) kuulub Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ja Polüneesia keelte hulka.
 
Keelt kõneldakse Lääne-Futuna ja Aniva saartel ja Tanna saare idaosas. Futuna ja Aniva saarel räägitakse sellestselle erinevaid murdeid. 2001. aasta seisuga on futuna-aniva keelel ligikaudu 1500 kõnelejat.<ref name="etno">{{netiviide | URL =http://www.ethnologue.com/language/fut | Pealkiri = Ethnologue: Futuna-Aniwa | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = november 2013 | Keel = inglise }}</ref><ref>{{netiviide | URL = http://www.eki.ee/knab/keelk.htm | Pealkiri = EKI: Maailma keeled, kirjad ja rahvad| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = november 2013 | Keel = eesti}}</ref>
 
==Arvsõnad==
*1 – ''tasi, tahi''
*2 – ''rua''
*3 – ''toru''
*4 – ''fa''
*5 – ''rima''
*6 – ''ono''
*7 – ''fitu''
*8 – ''varo''
*9 – ''iva''
*10 – ''tagafuru, taragafuru, rogafuru, rogofuru'' <ref>Janet W. D. Dougherty ''West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language'' (1983), lk 681</ref>
 
==Häälikud==
71. rida:
===Sõnamoodustus===
 
* Selleks, et futuna-aniva keeles moodustada tegusõnast nimisõna, lisatakse tegusõnale lõpp '''-ga''' lõpp.
 
Näiteks:<br />
79. rida:
4) ''forau'' – reisima, ''forauga'' – reis
 
* Selleks, et ainsusest moodustada mitmust, lisatakse nimisõnale lõpp '''–nea-nea''' lõpp
 
Näiteks:<br />
86. rida:
3) ''fua'' – puuvili, ''fuanea'' – puuviljad<br />
* Nimisõnadest tervikliku mitmuse vormi moodustamiseks lisatakse sõna algusesse '''ga-/hga'''-liide.
 
Näiteks<br />
''a one'' – liivaterad

''gaone'' – rand<ref name="gram">Janet W. D. Dougherty ''West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language'' (1983), lk 21-22</ref>
 
===Artiklid===
99. rida ⟶ 101. rida:
Ainsuses: ''ta/ te/ ti''
 
Duaalartikkelduaalartikkel: ''ru''
 
Triaalartikkeltriaalartikkel: ''taka''
 
Mitmuses: ''a''
109. rida ⟶ 111. rida:
Ainsuses: ''sa''
 
Mitmusesmitmuses: puudub
<ref name="gram" />
 
===Adjektiivid===
 
Adjektiiv võib..
 
'''a)''' ...järgneda nimisõnale, mille kohta ta käib<br />
Näiteks<br />
1) ''Ta fatu sore''<br />
123. rida ⟶ 125. rida:
''fatu'' – kivi<br />
''sore'' – suur<br />
Tõlgetõlge: ''Suur kivi''
 
'''b)''' ...järgneda tegusõnale<br />
Näiteks<br />
1)''Ta fatu e sore''<br />
132. rida ⟶ 134. rida:
''e'' – on<br />
''sore'' – suur<br />
Tõlgetõlge: ''Kivi on suur.''
 
2) ''E sore ta fatu''<br />
139. rida ⟶ 141. rida:
''ta'' – artikkel<br />
''fatu'' – kivi<br />
Tõlgetõlge: ''Kivi on suur (otsetõlge: on suur (see) kivi)''
<ref>Janet W. D. Dougherty ''West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language'' (1983), lk 91-94.</ref>
 
148. rida ⟶ 150. rida:
! Täht !! Hääldus
|-
| i || Kui i on sõnas enne konsonante, hääldatakse seda nagu eestikeelses sõnas “'''i'''sa” (nt ''hmori'' – palvetama) . Kui i eelneb teisele täishäälikule ühes samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "'''y'''es”es" (nt ''kanieni'' – tahtma)
|-
| e || hääldus varieerub, võib olla nagu sõnas “mak"mak'''e'''" (e-d ei hääldata) (nt ''kanieni'' – tahtma) või nagu sõnas “m"m'''e'''t”t" (nt ''hmae'' – haiget tegema).
|-
| a|| hääldus varieerub, võib olla nagu ingliskeelses sõnas “G"G'''o'''d”d" (nt ''fa'' – neli) või nagu “ä”"ä" (nt ''manu'' – lind)
|-
| o || hääldub nagu ingliskeelsetes sõnades “b"b'''oa'''t”t" (nt ''akoe'' – sina) või sõnas "'''o'''r”r" (''ono'' – kuus)
|-
| u || kui u on sõnas enne konsonanti, võib hääldus olla nagu eestikeelses sõnas "'''u'''ks”ks" (nt ''uru'' – pea) . Kui u eelneb teisele täishäälikule ühes samas silbis, siis hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas "'''w'''eigh”eigh" (nt ''ueuaha'' – kiiresti)
|-
| p || üldiselt hääldatakse kõikides sõnades nagu eesti keeleski. Kui aga sellele eelneb u ja järgneb mõni teine täishäälik, hääldatakse seda “ph”"ph"-na (nt ''pohpopo'' – mädanenud)
|-
| t || hääldatakse nagu eestikeelses sõnas "'''t'''ool”ool" (nt ''tata'' – lähedal) või nagu ingliskeelses sõnas "'''ch'''urch”urch" (nt ''tia'' – lööma)
|-
| k || üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski (nt ''keke'' – erinev). Kui k-le aga eelneb või järgneb a, o või u, hääldatakse seda nagu ingliskeelses sõnas “tur'''qu'''oise” (nt ''toki'' – kirves)
|-
| m,n || üldiselt hääldatakse nagu eesti keeles
|-
| g || hääldatakse ng (nt ''gaja'' – tühi), g-d ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt ''hgoro'').
|-
| f || hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “'''f'''ilm”.
|-
| v || üldiselt hääldatakse nagu eestikeelses sõnas “'''v'''oodi” (nt ''vai'' – vesi), v-d ei hääldata siis, kui sellele eelneb h. (nt ''vahvakamoa'' – kanamuna).
|-
| l || hääldus on nagu eesti keeleski (nt ''nalupai'' – palju). L-i ei hääldata, kui sellele eelneb h (nt ''hlua'' – okse).
|-
| r || hääldatakse nagu ingliskeelses sõnas “butte'''r'''” (nt ''fare'' – maja).
|-
| s || hääldatakse nagu eesti keeleski (nt ''situ'' – abi)
|-
| j || väga paljudel juhtudel keeles eelneb j i-le. Hääldatakse nagu ingliskeelset sõna “shy” ( nt ''jikai'' – ei)
|-
| h || üldiselt hääldatakse nagu eesti keeleski
188. rida ⟶ 190. rida:
Futuna-aniva keeles on kasutusel ladina tähestik. <ref name="etno" />
 
Tähtede tähestikuline järjekord on järgmine:<ref name="hääldus" />
a , e, f, h, i, k, l, m, n, g, o, p, r, s, j, t, u, v
 
==Keelenäited==
 
1. ''Ta tai e marino'' – Merimeri on rahulik<ref>Janet W. D. Dougherty ''West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language'' (1983), lk 40.</ref>
 
2. ''Roroveka nei toua ta fare nei'' – Roroveka ehitas selle maja<ref name="lehek">Janet W. D. Dougherty ''West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language'' (1983), lk 41</ref>
 
3. ''Avau kan sitokina akoe'' – Mama aitan sind<ref name="lehek" />
 
4. ''Pupusi i tagk ifia'' – ma ei oska seda mängida<ref>Janet W. D. Dougherty ''West Futuna-Aniwa: An Introduction to a Polynesian Outlier Language'' (1983), lk 37.</ref>