Erinevus lehekülje "Süvaveekerge" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 9 baiti ,  17 aasta eest
toim
P
(toim)
'''Tõusikvool''' ehk '''Upwellingupwelling''' on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse.
 
Tõusikvoolu põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja kihiveekihi merele. NeidSeda asendab, aga külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
 
Parim tõusikvoolu näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt puhuvadpüsivad seal püsivad idakaartetuuled, mis pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad. Tõusikvoolust saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist olukordanähtust nimetatakse [[El Niño]], milleja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle nähtuse mõju on ülemaailmne ning, kahtlustatakse ka seost [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]].
 
Tõusikvool soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]) poolest. Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene heameelega oma toidulauale paneb.
 
Tõusikvool mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab ka [[atmosfäär]]i alumist kihti tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed|saja]] praktiliselt üldse.
 
Tõusikvoolu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]] ja [[kaljumäestik]]us [[chinook]]. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
 
Tõusikvool soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete poolest (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]) poolest. Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene heameelegahea meelega oma toidulauale paneb.
 
Tõusikvool mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab ka [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed|saja]] praktiliselt üldse.
 
Tõusikvoolu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s ''[[föön]]'' ja [[kaljumäestikKaljumäestik]]us ''[[chinook]]''. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
 
{{täienda}}
27 264

muudatust