Redaktsioon: 13. detsember 2004, kell 00:41 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. jaanuar 2005, kell 02:33 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust toim Uuem muudatus →
1. rida: '''Tõusikvool''' ehk '''~~Upwelling~~upwelling''' on [[Rannik\|rannikulähedase]] [[Meri\|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi\|vee]] tõus pinnakihtidesse. Tõusikvoolu põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja ~~kihi~~veekihi merele. ~~Neid~~Seda asendab, aga külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest. Parim tõusikvoolu näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt ~~puhuvad~~püsivad seal ~~püsivad~~ idakaartetuuled, mis pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad. Tõusikvoolust saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist ~~olukorda~~nähtust nimetatakse [[El Niño]], ~~mille~~ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle ~~nähtuse~~ mõju on ülemaailmne ~~ning~~, kahtlustatakse ka seost [[Globaalne soojenemine\|globaalse soojenemisega]]. Tõusikvool soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]) poolest. Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid\|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene heameelega oma toidulauale paneb. ▼ Tõusikvool mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab ka [[atmosfäär]]i alumist kihti tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed\|saja]] praktiliselt üldse.▼ Tõusikvoolu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]] ja [[kaljumäestik]]us [[chinook]]. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus\|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita. ▼ ▲Tõusikvool soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete poolest (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]) ~~poolest~~. Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid\|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene ~~heameelega~~hea meelega oma toidulauale paneb. ▲Tõusikvool mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab ka [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed\|saja]] praktiliselt üldse. ▲Tõusikvoolu tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s ''[[föön]]'' ja [[~~kaljumäestik~~Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]''. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus\|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita. {{täienda}}

Süvaveekerge: erinevus redaktsioonide vahel