Redaktsioon: 12. veebruar 2020, kell 06:06 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2020, kell 00:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
17. rida: Christina ja James Bennetilt päris mõisa nende tütar Johanna, kes oli abielus major [[Gustav Wilhelm von Meyer]]iga. Seejärel sai mõisnikuks nende poeg, major [[Karl Wilhelm von Meyer]] (suri 1767). Pärast teda valdasid mõisa tema tütar Johanna Juliane (1750–1774) ja väimees [[Karl Ludwig von Krüdener]] (1737–1778). 1774. aastal hakati mõisateol heina niitma ja vilja koristama tükitööna. Peale teopäevade tegemise tuli tasuda makse mõisale ja kirikule, viia vilja [[magasiait\|magasiaidale]], anda küüdihobuseid, puid sõjaväele, maksta pearaha. 19. sajandi algul seati sisse telliste põletamise lisategu. Vändra mõisas olid koormised mõnevõrra kergemad kui mitmel pool mujal Eestis. 19. sajandi esimesel poolel oli Vändras mõisamaad 2500 [[taaler\|taalrit]], millele liideti ka talumaadest 310 ~~taaalrit~~taalrit. Mõisa tagavaramaadele asustati rohkem kui kakssada 10 taalri suurust talu. 1844. aastal jagasid tollased mõisaomanikud [[Woldemar Friedrich Carl von Ditmar]] ja Charlotte von Ditmar (Charlotte von Stackelberg) Vändra mõisa Vana-Vändra ja [[Uue-Vändra mõis]]aks. 1848. aastal algas Vändra mõisates üleminek raharendile. Talude päriseksostmine algas 1864. aastal. 17. detsembril 1905 saabus ~~Türilt~~[[Türi]]lt Vändrasse tööliste võitlussalk, kes põletasid Uue-Vändra mõisa häärberi [[Rõusa]]s. Teine mõisapõletajate salk tuli mõni päev hiljem Vändrasse [[Kõnnu]] poolt, kes põletasid Vana-Vändra mõisahoone. See oli viimane mõisapõletamine 1905. aastal Eestis. [[Oktoobrirevolutsioon]]i ajal moodustatud [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] korraldusel natsionaliseeriti mõis 1917. aasta novembri lõpus. Saksa okupatsiooni ajal anti 1918. aasta veebruaris mõisad nende omanikele tagasi. [[Eesti Vabariik]] võõrandas mõisamaad 1919. aastal [[Asutav Kogu\|Asutavas Kogus]] vastu võetud seadusega, aga [[Vabadussõda\|Vabadussõjas]] [[Balti pataljon]]is sõdimise eest jäeti Vana-Vändra mõisasüda parun [[Roman von Tiesenhausen]]ile (1882–1944). ==Perekonnanimed== Vändra mõisavallas pandud perekonnanimesid: [[Adamson (perekonnanimi)\|Adamson]], [[Ila (perekonnanimi)\|Ila]], [[Keres]], [[Kilter (perekonnanimi)\|Kilter]], [[Kontaveit]], [[Kutsikas (perekonnanimi)\|Kutsikas]], [[Oinas (perekonnanimi)\|Oinas]], [[Pihlakas (perekonnanimi)\|Pihlakas]], [[Tetsmann]].

Vändra mõis: erinevus redaktsioonide vahel