Tiberius Gracchus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
7. rida:
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] teenis Tiberius oma õemehe Aemilius Scipio alluvuses sõjaväetribuunina. [[137 eKr]] sai ta [[kvestor]]iks ning vastutas rahu sõlmimise eest [[Numantia]]s. See sõda läks Roomale halvasti ning Gracchus päästis nõnda tegelikult armee totaalsest lüüasaamisest. Kuid Scipio Aemilianus pidas ta käitumist argpükslikuks, lasi rahu tühistada ning vallutas linna. Alates sellest ajast olid nende suhted äärmiselt halvad.
 
[[133 eKr]] valiti Tiberius rahvatribuuniks ning ta asus tegelema lihtrahva jaoks pakilisima küsimuse, maaprobleemiga. Viimastel sajanditel oli enamik Rooma maadest koondunud jõukate isikute kätte [[latifundium]]iteks, samas kui vaestel inimestel oli liialt väike maatükk, et end elatada. See hakkas mõjutama ka sõjaväe moraali, sest sõjaveteranid pidid saama maatüki, kuid selle suurus üha vähenes. Lahenduseks pakkus Tiberius riigistada enamik latifundiumite maadest ja jagada need siis sõjaväelastele ja teistele maasoovijatele. Ent enamik [[Rooma Senat|Senatisenati]] liikmetest, kes ise olid jõukad maaomanikud, olid sellele muidugi vastu. Tiberiuse peavastaseks tõusis teine tema sugulane, ''pontifex maximus'' [[Publius Cornelius Scipio Nausica Serapio]], kes ühe Tiberiuse kõne ajal Senatissenatis nõudis tema tapmist. Senaatorid sööstsidki talle kallale ning tapsid ta.
 
Hiljem jätkas maareformi elluviimist Tiberiuse vend [[Gaius Gracchus|Gaius]].