'''Lööne mõis''' oli [[Saaremaa]]l [[Valjala kihelkond|Valjala kihelkonnas]] asunud [[rüütlimõis]]. Tänapäeval jääb mõisakompleksmõisahoone [[Saare maakond|Saare maakonna]] [[Valjala vald|Valjala valla]] territooriumile.
[[PiiskopSaare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Peter Wetberch]] läänistas [[Peetrus Hans ScherileScher]]ile [[1489]]. aastal poolteise [[adramaa]] suuruse ''Cölle mõisa'', mis asus tollase [[Lööne]] (''Löhn'') [[küla]] lähedal. Üheksa aastataasta hiljempärast läks Lööne mõis (''Köln'') von Pollide suguvõsa kätte ning [[von PollidPoll]]id suurendasi [[mõis]]a valdusi liites mõisaga mitmed ümbruskonna külad. Taani aja alguses kuulusid Lööne mõisale lisaks Lööne külale ka [[Kõnnu (Valjala)|Kõnnu]] (''Könde''), [[Rahu küla|Rahu]] (''Ragk''), [[Kõljala]] (''Köliall'') ja osa toonasest Valjalast[[Valjala]]st (''Pappi-Allewe''), kuhu Pollid [[1634]]. aastal ehitasid [[kõrts]]i. Mõisaomanikuks oli sellel ajal oli [[Odert von Poll]], kes oli ühtlasi ka [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] peamees ja maanõunik.
1698. aastal said mõisaomanikeks [[von VietinghoffidVietinghoff]]id, kellede käest said mõisa [[von GüldenstubbedGüldenstubbe]]d ning hiljem [[von WeymarnidWeymarn]]id. 1791. aastal omandasid mõisa uuesti von Güldenstubbed ning see jäi nende kätte kuni 19. sajandi teise pooleni, peale seda omandasid mõisa [[von BuxhoevdenidBuxhoevden]]id, kelle valdusse jäi mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane omanik oli Reinhold von Buxhoevden.
Lööne mõisa valdusi laiendati Weymarnide, Güldenstubbede ja Buxhövdenide ajal veelgi.
Weymarnid alustasid 18. sajandi lõpus uue mõisahoone ehitamist. See oli ühekorruseline kõrge sokliga milles asus keldrikorrus ja poolkelpkatusega lihtne [[barokk]]stiilis hoone. 1864. aastal ehitati hoone tollase omaniku Güldenstubbe poolt [[neogooti]] stiilis ümber. Ümberehituse käigus lisati sakmelise viiluga kahekorruselise [[Krisaliitkrisaliit|keskrisaliidi]], mida kaunistab peenelt töödeldud Güldenstubbede [[vapikivi]]. Tähelepanu väärivad hästitöödeldud raiddetailidest [[karniis]]id, akende inglise stiilis ehisraamid ja hoone ehisnurgad.
Mõisa kõrvalhooned ei ole säilinud.
Aastatel 1923 – 19731923–1973 oli mõisamajas [[kool]]. Peale kooli töötas mõisahoones [[turismibaas]]. Praegu on hoone eravalduses.
