Rütm (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Rütm võib olla näiteks:
* puuduv, sealhulgas
** kaootiline, vt [[kaos]] * olemasolev, sealhulgas
* vaba, vt ''[[rubato]]'' ([[itaalia keel|itaalia k]] ''rubato'' – röövitud, riisutud, paljaksvarastatud);▼
** meetriline (kreeka keeles ''metron'' – mõõt), vt [[meetrum]] ehk aktsenteeritud (ladina keeles ''accentus'' – rõhk), vt [[aktsent (rõhk)|aktsent]]
* modaalne, vt [[modaalrütmika]];▼
** mensuraalne ehk mõõdetud, vt [[mensuraalnotatsioon]];
▲** modaalne, vt [[modaalrütmika]];
▲* meetriline (kreeka keeles ''metron'' – mõõt), vt [[meetrum]] ehk aktsenteeritud (ladina keeles ''accentus'' – rõhk), vt [[aktsent (rõhk)|aktsent]].
▲** vaba, vt ''[[rubato]]'' ([[itaalia keel|itaalia k]] ''rubato'' – röövitud, riisutud, paljaksvarastatud)
Meetrilise rütmiga muusika kuulamisel tajume, et teost läbib mingi keskne vältus, mille suhtes organiseeruvad ülejäänud vältused. Teost läbiva [[helivältus|tugivältuse]] ([[pulss (muusika)|pulsi]]) tunnetamine muusikas on seotud inimorganismis peituvate korduvate protsessidega (südame tuksumine ([[pulss]]) ja hingamine). Meetrilise muusika jälgimisel tajume, et teose tugivältustest (pulsilöökidest) ühed tõusevad esile rõhulisematena kui teised, s.t tugivältused grupeeruvad. Rõhuliste ja rõhutute pulsialade vaheldumine on tavaliselt korrapärane. Niisugust rõhuliste ja rõhutute alade perioodilist kordumist nimetatakse [[meetrum]]iks.
| |||