Jägala juga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
21. rida:
Ülalpool järgneb sellele Volhovi lademe [[glaukoniitlubjakivi]] ning seejärel Kunda lademe [[lubjakivi]]. Lubjakivis on rohkesti [[nautiloidid]]e [[kivistis]]i.
 
Joa paljand on [[Jägala kihistik]]u stratotüüp, ka on kihistik selle järgi nime saanud.<ref>''Hiiumaa, Läänemaa ja Harjumaa stratotüüpsete läbilõigete seisundi hindamine'' Tõnu Meidla, Tavo Ani, Sigrid Soomer, Reelika Helde, Siim Tsarjov, Kaarel Mänd, Tõnn Paiste, Tartu 2014, lk. 15</ref> Samuti on selle järgi nimetatud [[Joa kihistik]], milolemille stratotüübiks on samuti Jägala joaastangu paljand.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Joa%20kihistik Stratigraafia info]</ref>
 
Juga on [[Balti klint|klindi]][[astang]]u, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas [[kanjonorg]], mille põhjas on [[kärestik]]uline [[jõesäng]]. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit. Kujunema hakkas see umbes 3000 aastat tagasi. Iga aastaga liigub juga [[lähe|lähtele]] lähemale. Aastail 1688-1931 taandus juga keskmiselt 17 cm aastas.<ref>Kalle Suuroja ''Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol'', Tallinn 2006, lk. 95</ref>