Kosmosetehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Resümee puudub
7. rida:
Kosmoselennu kõige keerulisem osa on õhkutõus. Sel ajal mõjub kosmoseraketile ja pagasile eri jõudusid. Esiteks peavad nad taluma sinusoidset vibratsiooni sagedustel 30–2000 Hz. Sinusoidsest vibratsioonist veel ohtlikum on juhuslik vibratsioon, mis erinevalt sinusoidsest ei ole perioodiline ja mille amplituud muutub ajas.
 
Paljudel pagasitel, eriti inimestel, on piiratud g-jõud, mida nad suudavad taluda. Inimeste jaoks on see umbes 3–6 g. Seetõttu ongi enamusenamik raketidrakette disainitud selliseltnii, et need jõud ei ületaks 5 g.
 
Maa atmosfääris varieerub temperatuur eri kõrgustel võrreldes Maa kõrgusega merepinnast. Kõige külmemad temperatuurid asuvad mesopausi lähedal umbes 80 km kõrgusel. Seevastu kõige soojemad temperatuurid asuvad termosfääris, mis saab tugevat ioniseerivat kiirgust Van Alleni kiirgusvööndist. Temperatuurid kasvad kuni kõrguseni 200–300 km ja võivad ulatuda 1000–1500 K.
16. rida:
 
Kiirgus on füüsikas elektromagnetlainete või aineosakeste kujul edastatav energiavoog. Kosmoses levivad suure energiaga laetud osakesed, mis Maal on blokeeritud Maa magnetvälja poolt, kuid kujutavad endast suurt ohtu väljaspool atmosfääri.
Põhilised radiatsiooni liigid kosmoskosmoses on:
*[[päikesetuul]],
*[[UV-kiirgus]],
48. rida:
===Materjalid===
Põhilised materjalid kosmosetehnoloogias on
*[[süsinikkiud]],
*[[titaan]],
*[[alumiinium]],
*[[keraamika]],
*[[komposiitmaterjalid]].
 
==Vaata ka==