Erinevus lehekülje "Lauri Vahtre" redaktsioonide vahel

 
==Haridus- ja teadustegevus==
Lauri Vahtre lõpetas [[1978]]. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i ja [[1984]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal ([[1988]] ajalookandidaat). Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–[[1992]] oli vanemteadur [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis. Aastatel [[1989]]–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.
 
Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "[[Kodu lugu]]" autoreist [[Mart Laar]]i ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.
 
Aastal [[1984]] kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas [[Sulev Vahtre]] juhendamisel diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".<ref name="z5Jut" />
 
Lauri Vahtre [[kandidaaditöö]] käsitles [[eesti rahvakalender|eesti rahvakalendrit]] ja eesti rahvapärast [[ajaarvamine|ajaarvamist]], töö on ilmunud raamatuna "[[Eestlase aeg]]" aastal [[1991]] ja täiendatud kordustrükina aastal [[2000]].
 
Aastatel [[1983]]–[[1985]] töötas ta [[Eesti Vabaõhumuuseum]]is vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–[[1992]] oli vanemteadur [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Ajaloo Instituudis. Aastatel [[1989]]–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.
 
Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal [[Loomingu Raamatukogu]]s ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "[[Kodu lugu]]" autoreist [[Mart Laar]]i ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.
 
Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, [[püha]] või [[ebapüha|mittepüha]].<ref name="mairi39" />
Anonüümne kasutaja