Oskar Öpik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
6. rida:
Aastast [[1915]] sõdis ta [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväes Galiitsia rindel, oli seejärel sõjavangis [[Saksa keisririik|Saksamaal]] ja [[Austria-Ungari|Austrias]] ning aastatel 1917–1918 [[Punane Rist|Punase Risti]] kaudu sõjainvaliidide laagris [[Taani]]s. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales ta [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] Murmanski rindel ja [[Ida-Karjala]]s vene valgete kindral [[Eugen Miller]]i [[Põhjaarmee]]s.
 
Alates 1921. aastast oli ta Eesti [[Välisministeerium]]i teenistuses, aastatel 1923–1926 poliitilise osakonna büroojuhataja, 1927–1928 ''chargé d'affaires'' Kaunases, 1928–1931 Moskva, 1931–1933 Berliini ja 1934–1936 Pariisi saatkonna nõunik. Aastatel 1936–1938 oli ta saadik Kaunases, 1938–1939 välisministri abi, 1940. aastal saadik Pariisis. Oskar Öpik oli viimane Eesti Vabariigi saadik, kes esitas oma volitused enne [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] (6. juunil 1940). Surres oli ta ka viimane Eesti saadiku ametis olnud isik (enne teda, 3. aprillil 1973, oli eelviimase endise saadikuna surnud [[Heinrich Laretei]]).
 
1942. aastal tuli ta Eestisse, 28. jaanuaril 1943 nimetati ta senisest kohtudirektori abi ametist [[Eesti Omavalitsus]]e kohtudirektoriks. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] elas ta Prantsusmaal, Norras ja Hispaanias, pärast oma norralannast abikaasa surma Põhja-Iirimaal vend Ernst Öpiku juures.