Eesti tähestik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KaurKuut (arutelu | kaastöö)
Kaksisvee viide.
Karl Rihard Eensalu
1. rida:
'''Eesti tähestik''' on [[eesti keel]]e ülesmärkimiseks kasutatavate [[täht (kiri)|täht]]ede komplekt. See põhineb [[ladina tähestik]]ul, mis on kohandatud eesti keelele.
 
Eesti [[tähestik]]us on 33 '''27 tähte''':
 
''[[A]]a'', ''[[B]]b'', Cc, Čč, ''[[D]]d'', ''[[E]]e'', ''[[F]]f'', ''[[G]]g'', ''[[H]]h'', ''[[I]]i'', ''[[J]]j'', ''[[K]]k'', ''[[L]]l'', ''[[M]]m'', ''[[N]]n'', ''[[O]]o'', ''[[P]]p'' (Qq), ''[[R]]r'', ''[[S]]s'', ''[[Š|Šš]]'', ''[[Z]]z'', ''[[Ž|Žž]]'', ''[[T]]t'', ''[[U]]u'', ''[[V]]v'', Ww, ''[[Õ|Õõ]]'', ''[[Ä|Ää]]'', ''[[Ö|Öö]]'', ''[[Ü|Üü]] (Xx) (Yy).''.
 
Kolme tähte <nowiki>''Q'', ''X'' and ''Y'' ei peeta iseseisvateks tähtedeks ja nende tähtedega algavad sõnad järjestatakse vastavalt ''K'', ''KS'' ja ''I''</nowiki> alla.
''[[C]]c'', ''[[Q]]q'', ''[[W]]w'' (kaksisvee), ''[[X]]x'' ja ''[[Y]]y'' (üpsilon ''ehk'' igrek) on harilikumad [[võõrtäht|võõrtähed]], mida kasutatakse ainult võõrnimede, [[võõrnimetuletis]]te ja võõrkeelsete sõnade ([[tsitaatsõna]]de) kirjutamiseks. Varem, gooti kirja kasutamise ajal, kasutati eesti tähestikus w-d ja v oli võõrtäht, mida kasutati põhiliselt antiikvas ladinakeelsete sõnade kirjutamiseks.
 
''[[C]]c (tsee),'' Čč (tšee), ''[[Q]]q (kuu),'', ''[[W]]w'' (kaksisvee), ''[[X]]x (iks),'' ja ''[[Y]]y (igrek),'' (üpsilon ''ehk'' igrek) on harilikumad [[võõrtäht|võõrtähed]], mida kasutatakse ainult võõrnimede, [[võõrnimetuletis]]te ja võõrkeelsete sõnade ([[tsitaatsõna]]de) kirjutamiseks. Varem, gooti kirja kasutamise ajal, kasutati eesti tähestikus w-d ja v oli võõrtäht, mida kasutati põhiliselt antiikvas ladinakeelsete sõnade kirjutamiseks.
Koos nendega on eesti tähestikus '''32''' '''tähte'''.
''Aa'', ''Bb'', ''Cc'', ''Dd'', ''Ee'', ''Ff'', ''Gg'', ''Hh'', ''Ii'', ''Jj'', ''Kk'', ''Ll'', ''Mm'', ''Nn'', ''Oo'', ''Pp'', ''Qq'', ''Rr'', ''Ss'', ''Šš'', ''Zz'', ''Žž'', ''Tt'', ''Uu'', ''Vv'', ''Ww'', ''Õõ'', ''Ää'', ''Öö'', ''Üü'', ''Xx'', ''Yy''.
 
Koos nendega on eesti tähestikus '''33''' '''tähte'''. ''Aa'', ''Bb'', ''Cc'', Čč, ''Dd'', ''Ee'', ''Ff'', ''Gg'', ''Hh'', ''Ii'', ''Jj'', ''Kk'', ''Ll'', ''Mm'', ''Nn'', ''Oo'', ''Pp'', (''Qq)'', ''Rr'', ''Ss'', ''Šš'', ''Zz'', ''Žž'', ''Tt'', ''Uu'', ''Vv'', ''Ww'', ''Õõ'', ''Ää'', ''Öö'', ''Üü'', (''Xx)'', (Y''Yyy).''.
''Ff'' (''eff''), ''Šš'' (''šaa''), ''Zz'' (''zett'') ja ''Žž'' (''žee'') esinevad ainult [[võõrsõna]]des ja [[võõrnimi|võõrnimedes]].
 
''Ff'' (''eff''), ''Šš'' (''šaa''), ''Zz'' (''zett''), ja ''Žž'' (''žee''), esinevad ainult [[võõrsõna]]des ja [[võõrnimi|võõrnimedes]].
 
Ilma nendeta on eesti tähestikus '''23 tähte''':
16. rida ⟶ 17. rida:
''Aa'', ''Bb'', ''Dd'', ''Ee'', ''Gg'', ''Hh'', ''Ii'', ''Jj'', ''Kk'', ''Ll'', ''Mm'', ''Nn'', ''Oo'', ''Pp'', ''Rr'', ''Ss'', ''Tt'', ''Uu'', ''Vv'', ''Õõ'', ''Ää'', ''Öö'', ''Üü''.
 
Tähti <nowiki>''F'', ''Š'', ''Z'' ja ''Ž''</nowiki> kasutatakse vaid võõrnimedes.
 
Tähti <nowiki>''C'', ''Č'', ''Q'', ''W'', ''X'' ja ''Y''</nowiki> kasutatikse võõrhäälikute märkimiseks.Täishäälikud on eesti keeles <nowiki>''A'', ''E'', ''I'', ''O'', ''U'', ''Õ'', ''Ä'', ''Ö'' ja ''Ü''</nowiki>.
 
Kaashäälikud on eesti keeles <nowiki>''H'', ''J'', ''L'', ''M'', ''N'', ''R'', ''S'' ja ''V''</nowiki>.
 
Sulghäälikud on eesti keeles <nowiki>''B'', ''D'', ''G'', ''K'', ''P'' ja ''T''</nowiki>,
== Vaata ka ==
*[[Pikk s]]