Rammu saar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
15. rida:
[[Pilt:Rammu islands.png|pisi|Rammu (1) asukoht Kaberneeme (6) ja Ihasalu poolsaarest (7) põhjas]]
'''Rammu saar''' ([[rootsi keel|rts]], [[saksa keel|sks]] ''Ramö'', ka ''Schafbockinsel'' ehk pässi-/jäärasaar<ref name="russwurm">Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus", lk 195. 2015.</ref>) on [[Harjumaa]]l [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Rammu|Rammu külas]] asuv 1,12 km² suurune väikesaar. See on [[Kolga laht|Kolga lahe]] suurim saar. [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000.]] ja [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel puudus saarel püsiasustus.<ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref>
==Nimi==
49. rida:
[[Pilt:Rammu saare kalmistu.jpg|thumb|250px|[[Rammu saare kalmistu]].]]
Pärimuse järgi hukati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] käsul [[1710]]. aastal üks [[soomerootslased|soomerootslane]], kelle naine koos pojapojaga põgenenud [[Prangli]]le. Ent sealgi ei saanud nad rahu, kuna kohalik rahvas põletanud nende hurtsiku. Ainukesena pääses pojapoeg, kes läinud asustamata Rammu saarele. Sinna kutsus ta ka ühe lapsepõlvekaaslase [[Soome]]st, mandrilt leidsid nad mõlemad naise ja nii saanudki alguse esimesed pered Rammul.
[[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]]i andmetel asus saarele elama neli rootsi perekonda, kes tema 1855. aasta teose "[[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]]" ilmumise ajaks rääkisid [[eesti keel]]t. Lisaks neile elas 19. sajandi keskpaigas saarel veel kümme eesti perekonda. Elanikke oli saarel kokku umbes 60.<ref name="russwurm" />
Saar kuulus esmalt [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]i [[Kuusalu kihelkond]]a [[Kodasoo mõis]]ale. [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonna]] [[kirikukroonika]] järgi asusid [[18. sajand]]i alguses saarele kaks [[soomlased|soomlast]]. Teadaolevalt asus saarele [[1715]] Klaus Klamasback ja peale teda Jaak Lambot. Saare elanikud käisid [[kalapüük|kalal]], [[hülgejaht|hülgejahil]] ja nagu teistel saarekestel, veeti [[salakaup]]a.
|