Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

===Sündmused kaubandusläbirääkimistest ultimaatumi esitamiseni===

Sõja puhkemine põhjustas Eestile majanduslikke raskusi ja selgus, et Nõukogude Liit on huvitatud vastastikuse kaubavahetuse laiendamisest ja transiidist. 1939. a 12. septembril sõitiski Eesti välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktor [[Georg Meri]] uue kaubanduslepingu sõlmimiseks Moskvasse läbi rääkima.

[[14. september|14. septembri]] öösel saabus ootamatult Tallinna reidile sõjas osaleva Poola allveelaev '''[[Orzeł]]''' ja soovis kasutada neutraalses riigis abi - komandör olevat haige ja laeval rike. Laev interneeriti peagi Eesti võimude poolt, kuid meeskond jäi veel laeva. Kui aga NSV Liit [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], õnnestus Orzeł-il järgmise päeva ööl Tallinnast põgeneda. Tulemusi ei andnud laeva otsingud Eesti vetes järgmistel päevadel. Nõukogude Liit aga kasutas olukorda ära, et tungida järgnevatel päevadel vaenuliku allveelaeva otsingute ettekäändel mitmel korral Eesti territoriaalvetesse ja [[õhuruum]]i. 21. septembril jõudis kadunud allveelaev viimaks [[Rootsi]] rannikule, kus saadeti paadiga maale Tallinnast põgenemisel vangistatud Eesti mereväelased.