Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[23. august]]il 1939. kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s üllatuslikukt alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]: Berliin sai [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Moskvale jäid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. Loetud päevadega jõudis info salaprotokollist tegelikult ka Eesti ametkondadeni, kuid seda ei avalikustatud.

'''[[1. september|1. septembril]] 1939.''' algas [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le [[Teine maailmasõda]]. [[17. september|17. septembril]] 1939. [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Poola]]sse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte paar nädalat hiljem samuti Poola tunginud NSV Liidule. Juba [[23. september|23. septembril]] 1939 pidasid Poola pinnal kokku saanud [[Wehrmacht]] ja [[Punaarmee]] koos võiduparaadi [[Brest (Valgevene)|Brest]]is, tähistamaks ühist võitu Poola üle. See tekitas Eestis kõhklusi, et Nõukogude Liidul on Ida-Euroopas nö vabad käed. Sõjategevus Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati maismaalt praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, mis põhjustas lisaks veel Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga tarbekaupade tarneraskusi.