Euroskeptitsism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
PResümee puudub
1. rida:
{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}}
'''Euroskeptitsism''' on kriitiline suhtumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liidusse]] ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui ka vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas. Euroskeptikud leiavad, et Euroopa Liit nõrgestab riikide iseseisvust ja suveräänsust ning võib muutuda liitriigiks. Esineb ka arvamusi, et Euroopa Liit on liiga bürokraatlik ja ebademokraatlik. Euroskeptitsism on levinum [[Põhja-Euroopa]] [[riik]]ides.
 
==Euroskeptsismi liigid==
Euroskeptitsismi on jagatud kahte liiki, nn. "pehmeks" ja "rangeks" euroskeptsismiks.
 
Pehme euroskeptismi esindajad pooldavad riigi kuulumist Euroopa Liitu ja selle olemasolu, kuid on vastu osadele Euroopa Liidu poliitikatele ja Euroopa Liidu liitriigiks muutumisele. Sellesse gruppi kuuluvaks võiks lugeda [[Euroopa Parlamendi]] fraktsiooni [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]].
 
Teise, nn. range euroskeptsismi esindajad on vastu Euroopa Liitu kuulumisele ja ei poolda Euroopa Liidu olemasolu üldse. Tinglikult võiks selle grupi esindajate hulka arvata näiteks Euroopa Parlamendi fraktsiooni [[Vaba ja Demokraatlik Euroopa]] ja [[Eesti Iseseisvuspartei]].
 
==Euroopa Liidu riikide kodanike ja poliitikute arvamusest==
Toetus Euroopa Liidule erineb oluliselt riigiti. Kõrgeima toetajaskonnaga on [[Luksemburg]] ja [[Holland]]. Euroopa Liidu suhtes negatiivseimalt on meelestatud [[Läti]], [[Suurbritannia]] ja [[Ungari]] kodanikud.<ref>Eurobaromeetri uuring, 2009. http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb71/eb71_std_part1.pdf</ref>
Soomes on 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud toetus eurovastasele erakonnale [[Perussuomalaiset]] ehk Põlissoomlased('põlissoomlased'). Eurotsooni võlakriisi ajal on paljude riikide, eesotsas Saksamaa ja ParantsusmaaPrantsusmaa kodanike, seas tekkinud arusaam, et eurotsoon ja koguni terve Euroopa Liit ei ole jätkusuutlik janing tuleks tagasi võtta oma rahvusvaluuta. 2010. aasta märtsis ütleütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et kui Kreeka majandus kukub kokku, siis on ka euro mõttetu.<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/493185 Sarkozy: Kreeka majanduse kokkukukkumine tähendaks euro mõttetust], Eesti Päevaleht, 06. märts 03.2010, http://www.epl.ee/artikkel/493185</ref> Prantsusmaa suunalt on tulnud teisigi negatiivseid arvamusi eurotsooni kohta. Näiteks avaldas 2010. aastal Prantsuse üks juhtivamaidjuhtivaid panku Société Générale arvamust, et euro kollaps on vältimatu.<ref>Prantsuse pank: euro lagunemine on vältimatu, Delfi, 16.02.2010,</ref> Kirjas investoritele teatas analüütik Albert Edwards: "Mulle näib, et peale ajutise paikamise saavad teised eurotsooni liikmed pakkuda Kreekale väga vähe abi, mille mõju on lühiajaline, kuid lõpuks laguneb eurotsoon vältimatult."
23. novembril 2010 tõdes Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, et euro olukord on erakordselt tõsine.<ref>[http://www.postimees.ee/346329 Merkel: euro olukord on väga tõsine], E24, 23.11.2010, http://www.postimees.ee/346329</ref> Viiendal5. detsembril 2010 kirjutas Briti ajaleht, et Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles pärast kohtumist Iiri peaministriga, et Saksamaa kaalub eurost loobumist. Samuti on Poola liidrid avaldanud, et praegu ei ole neil kasulik eurogaeurot kasutusele liitudavõtta, kuna see raha on ebastabiilne.
 
==Eesti ja euroskeptitsism==
20. rida ⟶ 21. rida:
{| class="wikitable"
|-
|+ Spetsiaalselt liitumisvastase kampaania tegemiseks loodud organisatsioonid:<ref name=Vallaste2014 />
|-
! Nimi
29. rida ⟶ 30. rida:
| Eesti Vabadusliikumine || EVL || Valter Sääsk || <10 liikme
|-
|Ühendus Eurodesintegraator || - || Kalle Kulbok || -
|-
| Eesti Iseseisvuspartei || EIP || Vello Leito || üle tuhande
|-
| Iseseisvus OÜ || - || Mait Raun || cau 10
|-
| Uurimiskeskus Vaba Euroopa || UKVE || Martin Helme || 10
44. rida ⟶ 45. rida:
2003. aasta 14. septembril toimus Eestis rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise kohta. Poolt oli 64% ja vastu 33%. Rahvahääletusest võttis osa 64%.<ref>Vabariigi valimiskomisjon, http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rh03</ref> Osavõtjate protsent oli 9 kandidaatriigi seas (Küprosel referendumit ei korraldatud) Malta ja Läti järel suurim, kuid poolthäälte osakaal Malta järel kõige väiksem.<ref name=Vallaste2014 />
 
Katri Vallaste arvates ei suutnud liitumisvastane kampaania esitada veenvat alternatiivi. Polnud pakkuda näiteks ühtki Kesk- või Ida-Euroopa riiki, kes iseseisvalt suurepäraselt hakkama saaks, võrdlused Šveitsi ja Norraga ning abstraktsemad stsenaariumid jäid aga rahvale kaugeks. Pärast referendumit liitumisvastaste tegevus nõrgesnõrgenes.<ref name=Vallaste2014 />
 
Praegustest erakondadest võib kõige euroskeptilisemaks lugeda [[Eesti Iseseisvusparteid]]{{lisa viide}}. Ka [[Rahvaliit]] on osades küsimustes olnud euroskeptililne, näiteks ei pooldatud Eesti astumist eurotsooni.{{lisa viide}}
 
==Vaata ka==
{{commonscat|Euroscepticism}}
*[[Eurooptimism]]
 
==Viited==
{{reflist}}
 
==Välislingid==
*[http://web.archive.org/web/19981207061757/http://www.euroskepsis.ee/ Eesti euroskepsise kodupesa]. [[Kalle Kulbok]]i toimetatav lehekülgveebileht.
*[http://web.archive.org/web/20030803123652/http://www.ukve.ee/ Uurimiskeskus Vaba Euroopa]. [[Akadeemia Nord]] nõukogu otsusega rajatud uurimiskeskus, mille eesmärgiks on olnud uurida Eesti Euroopa Liiduga ühinemise tagajärgi erinevates valdkondades.
*[http://web.archive.org/web/20030711131250/http://www.leiel.ee/ Liikumine EI Euroopa Liidule]
{{commonscat|Euroscepticism}}
 
==Viited==
{{reflist}}
 
[[Kategooria:Euroopa Liit]]