Erinevus lehekülje "Hunt" redaktsioonide vahel

Lisatud 3139 baiti ,  8 kuu eest
infot
(infot)
}}
'''Hunt''' ehk '''hallhunt''' ehk '''susi''' (''Canis lupus'') on [[põhjapoolkera]]l elutsev [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[koerlased|koerlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]]. Arvatakse, et hunte elab maailmas kokku umbes 200 000 isendit.
 
'''Välimus'''
 
Hunt, rahvasuus kui ka tuntud nimega võsavillem, ei erine eriti suurest koerast. Eriti sarnaseks võib teda pidada idaeuroopa lambakoeraga, oma lihaselise keha, tugevate jalgade ja võimsate lõugadega. Kuid erinevalt koerast ei tõmbu hundi saba kunagi rõngasse ning võsavillemi jälg on võrreldes koera omaga kitsama ning pikem. Huntide karvastik on tavaliselt hall, kuid leidub ka puhtalt valgeid, punase, pruuni või isegi mõndadel juhtudel segu neist karvkatte värvidest. Isased hundid kaaluvad tavaliselt umbes 44kg ning emased hundid 38kg.
 
'''Elupaik'''
 
Hundid on levinud põhja Ameerikas ning Euraasias ning on võimelised kohanema väga erinevate elutingimustega. Sellepärast võib leiduda hunte nii tundratest põlislaanteni välja. Oma väga hea kohanemisvõime ja intelligentsusega on hundid võimelised saama hakkama väga erinevates tingimustes ning erineva toidulauaga. Hundid on väga sotsiaalsed loomad kes elavad karjades. Kari võib koosneda kahest kuni kolmekümmne kuue hundini kuigi tavaliselt jääb keskmise hundikarja suuruseks siisiki 6 hundi piiridesse. Kari koosneb alfa emasest ja isasest ning nende mitme aasta poegadest, mõnikord ka teistest täiskasvanud alluvatest huntidest. Karja struktuurilt koosnebki kari alfa emasest ja isasest kes saavad ka kõige tõenäolisemalt omavahel järglasi, teisel hierarhilisel kohal on beta hundid ning kõige madalamal positsioonil omega hundid. Tavaliselt püsivad sellised hundikarjad koos kaks kuni kolm aastat, koos rännates ning jahtides.
 
 
'''Paljunemine'''
 
Hundid alustavad järglaste saamist teise ja kolmanda eluaasta vahel. Suguküpselt lahkuvad enamus hunte oma sünnikarjast, et liituda mõne teise karjaga või luua oma. Hundid leiavad paarilise kogu eluks. Hundikutsikad sünnivad varjulises, kuiva pinnasesse kaevatud lõunapoolsele nõlval urus, pimedate ja kurtidena. Pärast 63 päeva kestnud emahundi tiinust.  Tavaslise pesakonna suurus on enamasti neli kuni kuus hundikutsikat. Esimesel kolmel nädalal vajavad väiksed pojad söötmist iga nelja kuni kuue tunni järel. Emahunt püsib tavaliselt urus oma poegadega ning teised hundikarja liikmed toovad talle süüa. Hundikutsikad võõrutatakse emapiimast kaheksa nädala vanuselt ning hakkavad toituma pooltahkest toidust mille ema või teised karjaliikmed on eelnevalt läbi mälunud.  Niipea kui kutsikad rohkem tahket toitu sööma hakkavad viiakse nad mitmetele või ühele platsile kokku, kus nad enamus suve jooksul karja käitumist ning etiketti tundma õpivad. Kuue kuni kaheksa kuu vanuselt hakkavad noored hundid koos karjaga rändama ning jahtima.
 
Hundi keskmine eluiga looduses jääb seitsme aasta, vangistuses kuni kaheteist aasta kanti.
 
 
'''Toitumine'''
 
Hundid on karnivoorid, toitudes ainult lihast. Kriimsilmad peavad enamasti jahti karjades, mõningatel juhtudel ka üksi. Karjana koostööd tehes on neil võimalik püüda endast mitu korda suuremaid ulukeid. Hundid toituvad peamiselt sõralistes kuid ei ütle ära ka väiksematest ulukitest nagu näiteks jänesed, mutid ja linnud.
 
Hunti kutsutakse '''metsa sanitariks''', sest ta kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Sellisena on hunt ka [[indikaatorliik]].
 
Huntidel on oluline osa eri rahvaste [[folkloor]]is. Sealhulgas [[Eesti]]s. 2018. aastal kuulutati hunt [[Eesti rahvusloom]]aks.
 
Täiskasvanud hallhundil on nelikümmend kaks hammast.
 
{{-}}
2

muudatust