Tähtvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
==Ajalugu==
Tähtvere mõisa (''Techtelverde'') on esmamainitud [[1515]]. aastal ning keskajal kuulus mõis [[Tartu piiskop]]ile.
[[Pilt:Eaa0995 001 0006861 00001 k.jpg|pisi|TähtvereTäsvere mõisa aladküla 19. sajandi keskel (ei ole Tähtvere mõisaga midagi pistmist)|alt=]]
[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] kinkis kuninganna [[Kristiina]] mõisa 1637. aastal [[Åke Axelsson]]ile, kelle pere käes oli mõis kuni [[mõisate reduktsioon]]ini. Pärast [[Põhjasõda]] kinkis keisrinna [[Anna Ivanovna]] mõisa kammerhärra [[Jakob Balk]]ile ja 1744. aastal keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] [[kindral]] krahv [[Rumjantsev]]ile. 1730. aastatel eraldati Tähtvere mõisast [[Maarjamõisa mõis]]<ref>[http://www.mois.ee/tartu/maarja.shtml Portaal "Eesti mõisad". Maarjamõisa mõis]. Vaadatud 08.10.2014.</ref>. Seejärel sai omanikuks riiginõunik ja senaator [[Otto Hermann von Vietinghoff]] (1722–1792), kes omakorda müüs mõisa õuemarssal krahv [[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]]ile. Tema pärandas mõisa 1774. aastal oma pojale, krahv [[Peter von Sievers]]ile, kelle vend, krahv [[Johann Karl von Sievers]], rentis mõisa kolleegiumiassessor [[Carl Gustav von Krüdener]]ile.