Polli Aiandusuuringute Keskus: erinevus redaktsioonide vahel

Asutatud 1945. aastal kui põllumajandusministeeriumi '''Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimisinstituut'''. Seejärel oli ta [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] alluvuses ning kandis nime '''Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaal'''. 1956. aastast sai ametlikuks nimeks '''Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Polli katsebaas'''. Aastail 1992–1995 oli Polli katsebaas [[Põllumajandusministeerium]]i otsealluvuses. Aastast 1995 on asutus [[EPMÜ]] (praegune Eesti Maaülikool, EMÜ; kandis nime '''EPMÜ Polli Aianduse Instituut''') alluvuses<ref name="EE" /> ja aastast 2005 loodud [[EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut|EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] all{{lisa viide}}.[[Pilt:Polli õunaaed.jpg|pisi|Polli õunaaed]]

*[[Aleksander Siimon]] (1945–1950; 1956-19691956–1969) (poliitiliste süüdistuste tõttu oli ta 1950–1956 sellelt kohalt tõrjutud ja töötas siis vanemteadurina) <ref>E. Haak. 1995. Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. -– Põllumajandus. Nr. 7/8. Lk 1-31–3.</ref>

*Ilmar Vahalaid (1950-19511950–1951)

*Aleksander Kotter (1952-19561952–1956)

*Aarne Salusaar (1992-19951992–1995)

*Mati Põldma (1995-19981995–1998)

1945. aastal rajatud Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituudis olid põhisuunad puu-ja köögiviljandus, iluaiandus ja mesindus. Puuviljandusalane teadustöö kujunes Pollis kõige prioriteetsemaks, köögiviljandus ja iluaiandus viidi üle mujale ning mesindus jäi soiku. Uurimisvaldkondadena avati seemneviljaliste sordiuurimine ja -aretus, luuviljaliste sordiuurimine ja -aretus, marjakultuuride sordiuurimine ja -aretus, viljapuude pookealuste uurimine ja -aretus ning puuviljade ja marjade keemilise koostise uurimine. Instituudil valdusesse jäi [[Polli aianduskool|Polli aianduskooli]] koolitalu maa (358,5 ha) ja vara. Üle Eesti rajati järgmised 6 katsepunkti: Kehtna, Kuusalu, Koppelmaa, Vigala, Antsla ja Kloostrimetsa (Karja katsepunkt Saaremaal). Mõne aja pärast loodi veel Muri katsepunkt. 1946. aasta lisandus teaduskeskusele uus valdkond -– puuviljaaedade agrotehnika.

1947. aastal teaduskeskus reorganiseeriti -– likvideeriti iseseisev instituut, asutus hakkas alluma Teaduste Akadeemiale ning vahetas nime. Teaduskeskus sai nimeks Põllumajanduse (hiljem Taimekasvatuse) Instituudi Polli filiaal. Sel ajal kivideeriti kõik katsepunktid peale Karja katsepunkti Saaremaal. Maavaldusi laiendati võõrandatud talumaade arvel, aedade pind oli kokku 650 ha. 1953. aastal lõpetati teaduskeskuses köögiviljandusalane teadustöö. Sel ajal lõppes ka iluaiandusalane teadustöö, kuid 1962-19721962–1972. a tegeleti sellega Pollis taas.

1956. aastal muudeti uuesti teaduskeskuse nimetust ja alluvust. Endise nimega instituut nimetati ümber Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise instituudi Polli katsebaasiks ning allutati Põllumajandusministeeriumile.1957. aastal alustati teadustööga marjaaedade agrotehnika suunal. 1960. aastal suurenesid katsemajandi maavaldused, kui instituudiga maadele liideti juurde endise Edu kolhoosi maad, aedade kogupind oli 1553 ha. Uurimisasutus tegeles lisakas puuvilja- ja marjakasvatusele ka piimakarjakasvatuse ning teravilja ja kartuli seemnekasvatusega. 1961. aastal alustati puuvilja- ja marjakultuuride sortide viljade tehnoloogiliste omaduste selgitamist. 1963. aastal lisandus uurimisvaldkonnana taliõunte säilitamine, see on tänaseks lõpetatud (1963-19881963–1988). 1968. aastal alustati teaduskeskuses puuviljasortide ja pookealuste valkude ning isofermenide geneetilise suguluse uurimisega, mis on tänaseks lõpetatud (1968-19881968–1988). 1986. aastal avati viljapuude meristeempaljunduse uurimisvaldkond, samuti tänaseks lõpetatud.

1995. aastal anti teaduskeskus üle Eesti Põllumajandusülikoolile ning muutis endise nime EPMÜ Polli Aianduse Instituudiks. Kuna katsejaamal olid tekkinud majanduslikud raskused, siis suurem osa varast erastati ning lõpetati põllukultuuride tootmine ja loomakasvatus. Teaduskeskuse valdusesse jäid Polli aianduskooli koolitalu maad. Pollis tegeletakse ainult puuviljadusealase uurimistööga. <ref>Haak, E. (1995). Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. 1-31–3 lk.</ref>

Puuvilja- ja marjasordi aretustöö kestvus on 17-2517–25 aastat. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ave Kikas|url=https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2019/07/2090708_Polli-sordiaretus_uurimine.pdf|pealkiri=EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses puuvilja- ja

*[http://polli.emu.ee/ Keskuse koduleht] (vaadatud 27.02.2013)

*[http://sordivaramu.emu.ee/ Sordivaramu] (19.01.2020)