Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. rida:
1939. aasta [[ülestõusmispühad]]e paiku toimusid Eesti kagupiiri vahetus läheduses Punaarmee demonstratiivsed õppused-manöövrid, mille käigus arvukad ratsaväe üksused liikusid lahingukorras rünnates Eesti piirini, kus peatusid.
[[7. juuni]]l sõlmiti Saksamaa ettepanekul (ajendiks [[USA]] presidendi läkitus 15. aprillil 1939) Eesti ja Saksa välisministrite poolt
[[23. august]]il 1939. kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]: Saksamaa sai [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Moskvale jäid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. ▼
1939. aasta suvel toimusid [[Inglise-Prantsuse-Vene läbirääkimised]], talitsemaks Saksamaad. Balti riigid kahtlustasid, et nende seljataga tehakse mõjusfääride või nö garanteerimise otsuseid Nõukogude Liidu kasuks ja tundsid end ebamugavalt. Läbirääkimised lõppesid aga tulemusteta. Hiljem selgus, et Nõukogude Liit oli samaaegselt alustanud salaja läbirääkimisi ka Saksamaaga.
▲[[7. juuni]]l sõlmiti Saksamaa ettepanekul (ajendiks USA presidendi läkitus 15. aprillil 1939) Eesti ja Saksa välisministrite poolt Berliinis [[Eesti-Saksa mittekallaletungileping]]. Sarnane leping oli eelnevalt sõlmitud näiteks ka Saksamaa ja Läti vahel. Berliinist ei antud Tallinnale mingeid konkreetseid abistamislubadusi, kuid kahe riigi suhted soojenesid. Eestit külastas suvel [[ristleja]]l [[Admiral Hipper]] [[Wehrmacht]]i [[staabiülem]] kindral [[Franz Halder]] ja infot liikus ka [[Abwehr]]i ülema admiral [[Wilhelm Canaris]]e visiidist.
▲[[23. august]]il 1939. kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s üllatuslikukt alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]:
'''[[1. september|1. septembril]] 1939.''' algas [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le [[Teine maailmasõda]]. [[17. september|17. septembril]] 1939. [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Poola]]sse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte paar nädalat hiljem samuti Poola tunginud NSV Liidule. Juba [[23. september|23. septembril]] 1939 pidasid Poola pinnal kokku saanud [[Wehrmacht]] ja [[Punaarmee]] koos võiduparaadi [[Brest (Valgevene)|Brest]]is, tähistamaks ühist võitu Poola üle. Sõjategevus Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati maismaalt praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, mis põhjustas lisaks veel Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga tarbekaupade tarneraskusi.▼
▲'''[[1. september|1. septembril]] 1939.''' algas [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le [[Teine maailmasõda]]. [[17. september|17. septembril]] 1939. [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Poola]]sse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte paar nädalat hiljem samuti Poola tunginud NSV Liidule. Juba [[23. september|23. septembril]] 1939 pidasid Poola pinnal kokku saanud [[Wehrmacht]] ja [[Punaarmee]] koos võiduparaadi [[Brest (Valgevene)|Brest]]is, tähistamaks ühist võitu Poola üle. See tekitas Eestis kõhklusi, et Nõukogude Liidul on Ida-Euroopas nö vabad käed. Sõjategevus Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati maismaalt praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, mis põhjustas lisaks veel Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga tarbekaupade tarneraskusi.
1939. aasta sügiseks olid Eesti sõjavägede staabi andmeil koondunud Eesti idapiiride taha suured Punaarmee väekoondised, mille arvukust hinnati septembri teisel poolel 160 000 mehele, 700 suurtükile, 600 tankile ja 600 lennukile (tegelikult oli piiridel u 135 000 meest, aga hinnangust märksa enam raskerelvastust). [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi]] rahuaegne ette nähtud koosseis oli 16 671 inimest (tegelikult oli 1939. aasta kevadel rivis u 15 665) ja sõjaaegne koosseis 105 749 meest. Olemas oli u 230 suurtükki, 12 vananenud tanki ja u 40 suuresti vananenud lennukit. [[Mobilisatsioon]]iks, millega ei tahetud ette provotseerida, oli plaanitud 3 päeva.
| |||