Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
26. rida:
27. septembri varahommikul sisenes [[Narva laht]]e Toila meresideposti vaatluspiirkonda NSV Liidu [[kaubalaev]] '''[[Metallist (kaubalaev)|Metallist]]''', mis jäi ankrusse. Pärast lõunat tulid Metallisti juurde kolm [[Balti laevastik]]u [[sõjalaev]]a. Metallistilt võeti meeskond maha ja õhtupimeduses uputati laev samasse. Kohe alustasid Nõukogude Liidu raadiojaamad aga teate levitamist, nagu oleks "tundmatu allveelaev" uputanud [[torpeedo]]ga Narva lahes nõukogude kaubalaeva. Laeva SOS-signaali (koos uppumise põhjusega) pidanuks aga Eesti raadiojaamadki sel juhul kuulma.
 
Neil päevil jätkasid õhuruumi rikkumist ka üksikud nõukogude sõjalennukid (ilmselt luurati, kas Eestis toimub vägede liikumisi või mobiliseerimisi), mida ei lubatud tulistada. Rahuaegne Eesti sõjavägi viidi võimalikult [[lahinguvalmidus]]se, kuna polnud kindel, et Punaarmee ei alustaks invasiooni juba enne läbirääkimiste lõppu. Mobilisatsiooni küllega kordusõppusi siiski ei alatud, vaid piirdutioli piirdutud [[ajateenija]]te reservi arvamise erakorralise edasi lükkamisegaedasilükkamisega.
 
'''28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel Moskvas vastastikuse abistamise pakt.''' Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter päeva viimastel minutitel. Alla kirjutati ka kaubanduslepe ja pakti konfidentsiaalne protokoll, mis täpsustas garnisonide suuruse ja paiknemise.