Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

 

Eesti-Vene kaubandusläbirääkimised Moskvas kestsid 10 päeva ja kulgesid soodsalt. Allveelaeva intsidenti ei arutatud. [[22. september|22. septembril]] saabus Eesti välisminister [[Karl Selter]] isiklikult Moskvasse, et [[Eesti – NSV Liidu kaubandusleping]]ule alla kirjutada. '''[[24. september|24. septembril]] esitas NSV Liidu valitsus välisministrile aga ootamatult nõudmise [[sõjaväebaas]]ide rajamiseks Eesti territooriumile'''. Ettekäändeks toodi [[Poola]] allveelaeva põgenemine nädal varem. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises – Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" – ning nõudis Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjalise jõuga. Eesti välisminister pidi sõitma kokkuleppe kohaselt esmalt Tallinna nõu pidama, kuid kutsuti kaaskonnaga keskööks uuesti nõupidamisele, kus esitati juba valmis abistamise pakti projekt.

25. septembril lendas välisminister K. Selter Riia kaudu Tallinna ja informeeris riigi- ja sõjaväe juhtkonda kujunenud olukorrast. [[26. september|26. septembril]] toimus [[Eesti Vabariigi valitsus]]e koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna oli selgunud, et Eestil polnud lootust välisabile. Läti ega Soome esindajad polnud isegi valmis kohtuma ja Saksamaa ei saanud seoses nõukogude liitlassuhetega abi võimaldada. Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-[[Soome]] läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riigivolikogu]] ja [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon|Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni]] ühiselt koosolekult. [[Jaan Tõnisson]] leidis isegi, et ''"Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik."''

 

 

'''28. septembril sõlmiti NSV Liidu ja Eesti vahel Moskvas vastastikuse abistamise pakt.''' Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter päeva viimastel minutitel. Alla kirjutati ka kaubanduslepe ja pakti konfidentsiaalne protokoll, mis täpsustas garnisonide suuruse ja paiknemise.

=== Pakti sisust ===

*Eestis loodi sõjaväebaasid 25 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasele (esialgne soov oli 35 000).