Kuuse-kooreürask: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P lisan Elurikkuse malli
Resümee puudub
16. rida:
| binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758)
}}
'''Kuuse-kooreürask''' (''Ips typographus'') on [[kärsaklase|kärsaklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kooreürask]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[mardikalinemardikalised|mardikas]].
 
Kuuse-kooreürask on üks kõige paremini tuntud üraskitest. Ta esineb kogu [[Euroopa]]s, lisaks veel [[Kaukaasia]]s, [[Siber]]is, [[Kaug-Ida]]s, [[Hiina]]s ja [[Korea]]s.<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 3. kd., lk. 272-273</ref>.
Kuuse-kooreüraski vastsed elavad [[harilik kuusk|kuuse]] tüvede koore all, [[niin]]ekihis.
 
Tihedates ja tervetes puistutes on ta haruldane. Seevastu [[raielank]]idel, [[põlendik]]el ja [[tormimurd]]udes on ta väga arvukas. Metsaservadel leidub teda rohkem kui metsa sees.<ref name="Loomade elu"/>
==Tegutsemisviis==
Kuuse-kooreürask elab juba varem kahjustada saanud kuuskede koore all. Kõigepealt uuristab isane kambrikese kuuse koore alla. Seejärel meelitab ta sinna paar emast. Emased tekitavad veel käike kuhu pärast paaritumist mune panna.
 
Kuuse-kooreürask on silindrilise kehaga läikiv[[pruun]] kuni 5,5 mm pikk mardikas. Tema keha on kaetud tihedate karvadega<ref name="Loomade elu"/>. [[Kattetiib]]ade tagaosas on järsak ehk lame teravate servadega ots, mille servas on kummalgi pool 4 koomilist hambakujulist moodustist<ref name=lk271>"Loomade elu", lk. 271</ref>. Järsakut kasutatakse peeneksjahvatatud näripuru väljatõukamiseks käikudest<ref name=lk271/>
 
Kuuse-kooreürask eelistab [[harilik kuusk|harilikku kuuske]] kõigile teistele puudel<ref name="Loomade elu"/>e. Ta asustab kogu tüve, kuid eelistab paksu koorega osi<ref name="Loomade elu"/>. Tema käigud asetsevad koore sisekihtides ja [[niin]]es, [[puit|puidul]] on nad vaid nõrgalt näha<ref name="Loomade elu"/>. Isegi koort maha kiskumata saab kindlaks teha, kus käigud kulgevad: kui näripuru on pruun, siis on käik rajatud koore alla, aga kui [[valge]], siis puidusse<ref name=lk271/>.
 
Elamiseks sobiva puu leiavad üraskid [[haistmine|haistmise]] abil koguni 500–1000 m kauguselt. Emased tajuvad lõhna paremini kui isased, sellepärast lendab kohale emaseid mitu korda rohkem kui isaseid. Nad hakkavad puitu auke puurima, kuid sealt hakkab [[vaik]]u välja voolama ja esimesed üraskid tavaliselt hukkuvad selles. Kui puu on nõrga tervisega, siis tema vastupanuvõime ammendub peatselt ja siis suudavad üraskid end puu sisse närida. Eriti hästi tunnevad üraskid näripuru lõhna, näripuru annab tunnistust kaitsevõimetust puust. Siis lendab üraskeid kohale massiliselt, aga hiljem saabujatele pole enam kohta, sest nad ei uurista käike üksteisele väga lähedale.<ref name="Loomade elu"/>
<gallery>
 
Kuuse-kooreüraski tegutsemisjäljed 1 Ips typographus.jpg|Kuuse-kooreüraski tegutsemisjäljed. <small>([[Tõnu Pani]] foto.)</small>
[[Pilt:Ips.typographus.jpg|pisi|Kuuse-kooreüraskid puidus]]
[[Pilt:Kuuse-kooreüraskikooreürask ja tegutsemisjäljed 1 Ips typographus.jpg|pisi|Kuuse-kooreüraski tegutsemisjäljed. <small>([[Tõnu Pani]] foto.)</small>
</gallery>
Emased üraskid närivad puidu sisse sirge ja mitte eriti pika käigu, mida nimetatakse emakäiguks. Emakäikude järgi saab öelda, kas üraskid asustasid puu enne või pärast langemist. Seisvasse puusse kaevab ürask käigu ülespoole, et raskusjõud aitaks näripuru käigust eemaldada. Sel juhul kulgevad kõik emakäigud ühes suunas. Lamapuidusse on keerulisem ülespoole suunduvat käiku kaevata ja seal paiknevad emakäigud korrapäratult.<ref name=lk271/>
 
Emakäiku munetakse munad, millest kooruvad [[vastne|vastsed]]. Need on valged, jalutud, C-kujuliselt kõverdunud jässaka keha ja suure pruuni peaga. Nad hakkavad kohe emakäiguga risti puidu sisse käiku uuristama. Vastsekäik on alguses kitsam, aga pärastpoole, kui vastne on kasvanud, laiem. Vastsekäik lõpeb nukuhälliga.<ref name=lk271/>
 
Üraskid [[talvitumine|talvituvad]] vanades käikudes või uuristavad endale selleks uue käigu.<ref name="Loomade elu"/>
 
Üraskivastsetest toituvad [[rähn]]id. Rähn koputab nokaga puukoorele, et selle kõma järgi aru saada, kas puit on üraskitega nakatunud või ei. Kui koore all on üraskite käike, siis lõhub rähn tugevate nokahoopidega koore ja sööb selle alt leitud vastsed ära. Rähni [[keel]] on kohastunud üraskivastsete kättesaamiseks isegi kitsastest käikudest.
 
Selleks, et kaitsta metsa üraskite eest, on kõige olulisem haigete puude, raiejääkide ja tuulemurru eemaldamine metsast ehk [[sanitaarraie]]. Puhas ja terve mets kannatab kahjurite all harva, aga metsa risustamisega kaasneb alati kahjurite paljunemine.<ref name="Loomade elu"/>
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
== Välislingid ==
{{CommonsCommonscat|Category:Ips typographus}}
* {{Elurikkus}}
 
{{Commons|Category:Ips typographus}}
[[Kategooria:Eesti mardikalised]]
[[Kategooria:Kärsaklased]]