Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
42. rida:
== Pakti rakendamine ==
30. septembril 1939 tegi NSV Liidu kaitserahvakomissar Leningradi Sõjaväeringkonna Sõjanõukogule ülesandeks paigutada Punaarmee üksused mitte üksnes lepinguga saavutatud baasidesse Saaremaal ja Hiiumaal ning Paldiski piirkonnas, vaid ka Haapsalu–Tallinna, Viljandi–Valga, Haapsalu–Pärnu ja Paide piirkonda. 2.–10. oktoobril toimusid läbirääkimsied ja sõlmiti erilepped, mis täpsustasid vägede sissetoomist ning maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti.
 
11. oktoobril saabusid Tallinna 1 [[liider]] ja 3 hävitajat. 15. oktoobril saabusid Tallinna lahingulaeva [[Oktjabrskaja revolutsija]] juhtimisel ristleja [[Kirov]], 4 hävitajat ja 4 vahilaeva. 18. oktoobril liikusid Punaarmee üksused üle maismaapiiri Eestisse. Sissemarss maanteedel toimus kahel põhisuunal: Narva–Kohila–Keila kaudu Paldiskisse ja Haapsalu piirkonda ning Irboska–Võru–Pärnu kaudu Saaremaale. Raudteel saabus kokku 82 rongitäit.
[[Pilt:Red Army entering into Estonia in 1939.jpg|pisi|Punaarmee siseneb Eestisse sügisel 1939]]
11. oktoobril saabusid Tallinna 1 [[liider]] ja 3 hävitajat. 15. oktoobril saabusid Tallinna lahingulaeva [[Oktjabrskaja revolutsija]] juhtimisel ristleja [[Kirov]], 4 hävitajat ja 4 vahilaeva. 18. oktoobril liikusid Punaarmee üksused üle maismaapiiri Eestisse. Sissemarss maanteedel toimus kahel põhisuunal: Narva–Kohila–Keila kaudu Paldiskisse ja Haapsalu piirkonda ning Irboska–Võru–Pärnu kaudu Saaremaale. Raudteel saabus kokku 82 rongitäit.
 
Novembris-detsembris lükkas Eesti valitsus tagasi ettepaneku, lubada Eestisse elama baasides teenivate Nõukogude ohvitseride perekondadel, keda oli kokku 5000 inimest.
Veebruaris-märtsis 1940 nõustus Eesti Valitsus aga 10 000 ehitustöölise toomisega baasidesse, kellele lisaks palgati Eestist veel 10 000 töölist. NSV Liit soovis Eestisse tuua "8–9 pataljoni inseneriväeosi või niinimetatud sõjaväestatud töölisi – 1200 meest igas pataljonis, 5000 meretehniliste tööde spetsialisti ja 1200 meest insener-tehnilist personali".