Erinevus lehekülje "Põhja-Osseetia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 483 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
P
{{Provints
| nimi = Põhja-Osseetia Alaania Vabariik
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = vene | nimi1 = Республика Северная Осетия-Алания | nimi1_latin = (Respublika Severnaja Ossetija-Alanija)
| omakeelne_nimi_2nimi2_keel = osseedi | nimi2 = Республикӕ Цӕгат Ирыстон–Алани | nimi2_latin = (Respublikä Tsägat Irõston–Alani)
| lipu_piltlipp = [[Pilt:Flag of North Ossetia.svg|150px|border|Põhja-Osseetia lipp]]
| lipu_link = [[Põhja-Osseetia lipp]]
| vapi_piltvapp = [[Pilt:Wapen Ossetien.svg|125px|Põhja-Osseetia vapp]]
| vapi_link = [[Põhja-Osseetia vapp]]
| pindala = 7954
| keskuse_nimi = [[Vladikavkaz]] (Dzäudžõkäu)
| ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja [[osseedi keel|osseedi]]
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:LocationNorthOssetia-Alania.png|Põhja-Osseetia Lõuna föderaalringkonnas]]
}}
[[Image:North ossetia alania map.png|thumb|250px|right]]
'''Põhja-Osseetia Alaania Vabariik''' on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]].
 
Piirneb [[Inguši Vabariik|Inguššia]], [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]], [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaaria]] ja [[Stavropoli krai]]ga ning välisriikidest [[Gruusia]]ga.
 
== Loodus ==
Suurema osa Põhja-Osseetiast võtavad enda alla [[Kaukasus]]e mäeahelikud ja eelmäestikud. Maa põhjaosa väljub stepialadele.
 
Vabariigi põhjaosa stepid on valdavalt põllustatud. Mägedes levivad metsad ning [[alpiniidud]].
 
== Ajalugu ==
Põhja-Osseetia ühendati [[Venemaa]]ga aastal [[1774]].
 
*[[1991]] - nimetati ümber Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiks
 
== Riiklus ==
Põhja-Osseetial on oma parlament, president ja valitsus.
 
Parlamendi 75 liiget valitakse neljaks aastaks.
 
President valitakse samuti neljaks aastaks. Ta on riigipea ja kõrgeim täitevvõimu kandja. Tal on õigus saata laiali parlamenti ja valitsust, anda välja [[seadlus]]i.
 
Põhja-Osseetia presidendid:
Aastal 2005. tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt ei ole Põhja-Osseetia riigipea ametinimetus enam "president", vaid "vabariigi pea" (vene keeles ''глава республики''). Muutust põhjendati väitega, et ühes riigis (st Venemaal) saab olla ainult üks president.
 
Valitsuse nimetab president parlamendi heakskiidul.
 
[[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] kodanikud, kes alaliselt elavad Põhja-Osseetias, on Põhja-Osseetia kodanikud.
Konstitutsiooni kohaselt on Põhja-Osseetia suhted [[Lõuna-Osseetia]]ga "üles ehitatud etnilise, ajaloolis-territoriaalse ühtsuse ja sotsiaal-majandusliku integratsiooni alusel".
 
== Rahvastik ==
2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 710 275 inimest, neist 464 875 (65,5%) linnalistes asulates ja 245 400 maa-asulates. Ligi pool rahvastikust elas pealinnas Vladikavkazis. Mehi oli 336 035 (47,3%) ja naisi 374 240 (52,7%). Elanike keskmine vanus oli 33,8 aastat. 445 310 (62,7%) olid [[osseedid]], 164 734 (23,2%) [[venelased]], 21 442 (3,0%) [[ingušid]]. Eestlasi oli 44.
 
Võrreldes varasemate loendustega oli osseetide koguarv ja osakaal tõusnud ja venelaste oma aga langenud. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid osseedid rahvastikust 50 ja venelased pea 40 protsenti.
 
== Haldusjaotus ==
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
*[[Alagiri rajoon]] (''Алагирский район'')
*pealinn [[Vladikavkaz]] on omaette haldusüksus
 
[[Pilt:Kaukasus1940.png|thumb|300px|Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940.<br> Tänased piirid on näidatud valgete joontega.]]
Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati [[1944]] ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist [[1957]]. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu.
[[Pilt:Kaukasus2005.png|thumb|300px|Põhja-Kaukaasia aastal 2005.]]
 
Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]] koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati [[1944]] ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist [[1957]]. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu.
==Vaata ka==
 
<gallery>
[[Pilt:Kaukasus1940.png|thumb|300px|Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940.<br> TänasedNüüdsed piirid on näidatud valgete joontega.]]
[[Pilt:Kaukasus2005.png|thumb|300px|Põhja-Kaukaasia aastal 2005.]]
</gallery>
 
== Vaata ka ==
*[[Lõuna-Osseetia]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
 
==Välislingid==
{{commons|Category:North Ossetia-Alania}}
*[http://president.osetia.ru/resp.htm Põhja-Osseetia president]
*[http://parliament.rno-a.ru/ Põhja-Osseetia parlament]
*[http://alanianet.ru/ AlaniaNet.ru]
*[http://www.osetiya.intergrad.ru/ Põhja-Osseetia, 15. regiooni ülevaade] (vene keeles)
*[http://region15.alanianet.ru/docs/osseta-simvolika/ Põhja-Osseetia sümboolika - vapp, lipp, hümn]
{{RUS-Põhja-Kaukaasia}}
 
{{Coordinatekoord |NS=43.18333333 |EW=44.23333333 |type=city |region=Noneadm1st}}
 
[[Kategooria:Venemaa vabariigid]]
[[Kategooria:Põhja-Osseetia| ]]