Erinevus lehekülje "Sindbisi viirus" redaktsioonide vahel

keeletoimetus
P (Whisfel teisaldas lehekülje Sindbis viirus pealkirja Sindbisi viirus alla: tegemist on kohanimega, peaks olema omastav kääne)
(keeletoimetus)
[[Pilt:EMD-2374sindbid.jpg|pisi|SindbisSindbisi viiruse virion]]
{{keeletoimeta}}
'''SindbisSindbisi viirus''' kuulub ''[[Togaviridae]]'' sugukonda ja [[alfaviirus]]te perekonda.<ref name="viralzone" /> Alfaviirused on geograafiliselt väga laialt levinud. Neid on isoleeritudleitud kõikidelt kontinentidelt.<ref name="strauss" /> Tegemist on [[Sääselised|sääskede]] kaudu leviva viirusega, mis põhjustab [[Lööve|löövet]] ja [[artriit]]i. SindbisSindbisi viirus tuvastati ja isoleeriti esimesena sääskedelt [[Niilus]]e jõe deltast [[Egiptus]]es 1952. aastal. Infektsioone on tuvastatud [[Põhja-Euroopa|Põhja-Euroopas]], [[Lõuna-Aafrika|Lõuna-Aafrikas]], [[Austraalia|Austraalias]], [[Hiina|Hiinas]] ja [[Soome|Soomes]].<ref name="zgGuO" />
[[Pilt:EMD-2374sindbid.jpg|pisi|Sindbis viiruse virion]]
'''Sindbis viirus''' kuulub ''[[Togaviridae]]'' sugukonda ja [[alfaviirus]]te perekonda.<ref name="viralzone" /> Alfaviirused on geograafiliselt väga laialt levinud. Neid on isoleeritud kõikidelt kontinentidelt.<ref name="strauss" /> Tegemist on sääskede kaudu leviva viirusega, mis põhjustab löövet ja [[artriit]]i. Sindbis viirus tuvastati ja isoleeriti esimesena sääskedelt [[Niilus]]e jõe deltast [[Egiptus]]es 1952. aastal. Infektsioone on tuvastatud Põhja-Euroopas, Lõuna-Aafrikas, Austraalias, Hiinas ja Soomes.<ref name="zgGuO" />
 
==Struktuur==
SindbisSindbisi viiruse [[Virion|virioni]] ehitus on lihtne. Struktuursed teadmised viirusest põhinevad küroelektron mikroskoobi[[Elektronmikroskoop|krüoelektronmikroskoopial]] ja [[XRD|röntgenkristallograafilistel]] analüüsidel.<ref name="zhang" /> [[Virion]] koosneb ikosaeedrilisest [[nukleokapsiid]]ist, mismida onümbritseb ümbritsetud lipiidse[[Lipiidid|lipiidne]] ümbrisegaümbris. Ümbris koosneb kahest viiruslikust [[Glükoproteiinid|glükoproteiinist]], E1st ja E2st. E2 vastutab peamiselt viiruse infektsiooniviirusinfektsiooni alguses rakulistele retseptoritelerakuretseptoritele seostumise eest.<ref name="Z21mo" /> Nukleokapsiid koosneb üheahelalisest, positiivselt laetud [[RNA]] genoomist<nowiki/>st ja kapsiidi valkudekapsiidivalkude koopiatest. ViimasedUuemad virioni rekonstruktsioonid näitavad selgelt, et virionil on ''T=4'' struktuur. RNA genoomi[[Genoom|Genoomi]] pikkus on 11 703 [[Nukleotiidid|nukleotiidi]]. 5` otsas on [[''cap''müts struktuur-5´]] ja 3`otsas on [[polü(A) -saba]]. Genoom on jaotatudjaguneb kaheks peamiseks regiooniks: mittestruktuurseid valke ( nsP1, nsP2, nsP3, nsP4) kodeeriv osa ja struktuurseid valke (E3, E2, 6K, E1 ja kapsiidi valkkapsiidivalk) kodeeriv osa. Mitte struktuursedMittestruktuursed valgud [[Translatsioon|transleeritakse]] RNA 5`terminaalseterminuse osapoolselt kahelt kolmandikult ja struktuursed valgud ühelt kolmandikult.<ref name="strauss" />
 
==Viiruse valgud==
SindbisSindbisi viirus kodeerib struktuurseid ja mittestruktuurseid valke. Struktuursed valgud kuuluvad virioni koostisse, kuid mittestruktuursed ei kuulu. <ref name="strauss" />
=== Mittestruktuursed valgud ===
Mittestruktuursete valkude hulka kuuluvad nsP1, nsP2, nsP3 ja nsP4. Neid seostatakse viiruse [[replikatsioon]]i <nowiki/>kompleksiga. Seega osalevad mittestruktuursed valgud viiruse [[RNA replikatsioon|RNA replikatsioonil]]. <ref name="understanding" />
 
Mittestruktuurseid valke transleeritakse genoomselt RNA-lt ja neid toodetakse kahest prekursor -polüproteiinist, P123st ja P1234st. Polüproteiin P123 sisaldab nsp1-, nsP2- ja nsP3 -järjestusi. P123 toodetakse, kui [[translatsioon]] termineerub mitte struktuursemittestruktuurse avatud lugemisraami opaal koodonis[[Opaalkoodon|opaalkoodonis]], nsP3 ja nsP4 vahel. Need polüproteiinid lõhutakse valmis produktideksvalmisproduktideks. Seda viib läbi nsP2s kodeeritud [[proteaas]]. NsP2 [[N-terminaalne ots|N-terminaalne]] domeen sisaldab nukleosiid -trifosfaati siduvat [[helikaas]]i motiivi. Nukleosiid -trifosfaatide hulka kuuluvad [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] ja [[GTP]].
 
NsP1 on initsiatsiooni faktorinitsiatsioonifaktor RNA negatiivse ahela sünteesilsünteesiks ja omabtoimib [[metüültransferaas|metüültransferaasina]]i aktiivsust.<ref name="yukio" /> Metüültransferaasi toodetakse viirusega nakatunud [[Rakk|rakus]]. See on vastutav'' cap''[[müts struktuuri-5´]] metüleerimise eest.<ref name="strauss" /> ''Cap'' struktuurMüts asub eukarüootsete rakkude [[Informatsiooni-RNA|mRNA]] -otsas. See sisaldab guanosiin [[Guanosiin|guanosiini]]<nowiki/>nukleotiidi, mis on ühendatud mRNA külge trifosfaatide kaudutrifosfaatidega. Metüültransferaas metüleerib guanosiini.<ref name="cap" /> NüüdPärast seda on võimalik siduda saadud produkt siduda [[Kovalentne side|kovalentselt]] nsP1ga.<ref name="understanding" />. Lisaks on ''cap'' struktuurmüts vajalik selleks, et takistada [[Eksonukleaasid|eksonukleaase]] -otsa lagundamist eksonukleaaside pooltlagundamast.<ref name="cap" /> NsP3 on kindlasti vajalik RNA sünteesi jaoks vajalik, kuid selle täpne funktsioon pole veel teada, sest puuduvadsellel spetsiifilisedpuudub ensümaatilisedspetsiifiline aktiivsused.ensümaatiline aktiivsus.<ref name="yukio" />
 
Nsp3-l on kaks selgetselgelt eristuvat [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]]i, N-terminaalne ja [[C-terminaalne ots|C-terminaalne]]. Neil kahel domeenil on erinevaid rollid viiruse replikatsioonis erinevaid rollid.<ref name="strauss" /> NsP3 C -terminaalne regioon kodeerib [[Seriin|seriine]] ja [[Treoniin|treoniine]], mida saab fosforüüleerida viiruses [[Fosforüülumine|fosforüüleerida]]. Vähenenud fosforülatsiooni tõttukorral toodetakse viiruses vähem negatiivse ahelaga RNA-d.
 
NsP4 on viiruse RNA-st sõltuv [[RNA- polümeraas]]. Üksinda nsP4 ei replitseeri nsP4 RNA-d. Arvatakse, et nsP4 sünteesib nii positiivse kui ka negatiivse agelagaahelaga RNA-d. N-terminaalne regioon on vähe konserveerunud. N-terminaalselt lühendatud sindbisSindbisi viiruse nsP4 kannabevib adenüültransferaasi aktiivsust, mis võib olla seotud 3´-otsas asuva polü(A) -saba struktuuri sälitamisega. <ref name="understanding" />
 
=== Struktuursed valgud ===
Alfaviiruste struktuursed valgud transleeritakse subgenoomse RNA 26S subühikult-alamühikult. Seda töödeldakse postranslatsiooniliseltposttranslatsiooniliselt ja kontranlatsiooniliselt ning tulemuseks saadakse viis individuaalset valku: E3, E2, 6K, E1 ja kapsiidi valkkapsiidivalk.<ref name="strauss" /> <ref name="zhang" />
 
[[Kapsiid]]i valkKapsiidivalk on polüproteiinis N-terminaalne ja sellelsee ontoimib seriini proteaasi aktiivsusproteaasina, mis osaleb iseenda autokatalüütilisel lõikamisel. Selle tulemusel vabastab kapsiidi valkkapsiidivalk iseennast vastsest polüpeptiidi ahelastpolüpeptiidahelast. JärgnevaltPärast kapsiidiseda valkseostub seostubkapsiidivalk lühiajaliselt [[ribosoom]]idega ja mõnigatemõne minutiteminuti jooksul valk seondub viiruse RNA-le janing paneb kiiresti kokku viiruse partiklidviiruspartiklid. Valgu seondumine viiruse RNA-le on oluline nukleokapsiidi moodustumise ja RNA sünteesi stimulatsiooni jaoks. Viimaks nukleokapsiid seostub nukleokapsiid E2 [[Tsütoplasma|tsütoplasmaatilise]] domeeniga raku membraanil[[Rakumembraan|rakumembraanil]]. See viib küpsete virionide moodustumiselemoodustumiseni. <ref name="uniprot" />
 
E1 ja E2 on [[glükoproteiin]]id, mis pannakse kokku [[heterodimeer]]ideks ning mida [[Glükosüleerimine|glükosüleeritakse]] ja transporditakse plasmamembraanile.<ref name="zhang" /> E2 ja E1 stabiilne [[Dimeer|heterodimeer]] säilib puutumatuna pärast viiruse dissotatsiooni puutumatuna ja kolm E1-E2 -heterodimeeri interakteeruvad viiruse pinnal olevate piikidega. E1 ja E2 on kovalentselt kinnitatudseotud palmiithapetega[[Palmitiinhape|palmithapetega]]. See on ainulaadneSindbis sindbis viiruseleviiruse ja SF-viiruse viiruseleainulaadne omadus alfaviiruste hulgas. Pärast viiruse membraani ühinemist raku membraanigarakumembraaniga E1-E2 -heterodimeer laguneb, et tõsta E2 monomeeride ja E1 homotrimeeride hulka. Piikides keerduvad kolm heterodimeeri keerduvad ümber üksteise ning seejärel eralduvad.<ref name="strauss" /> E2 on vastutav viiruse kinnitumise eest sihtmärkrakule, rakuseondudes retseptorile seondumiseraku abilpinnaretseptorile.<ref name="uniprot" />
 
P62 on [[prekursor]], mis lõigatakse E2ks ja E3ks.<ref name="strauss" /> P62 protesessitaksetoodetakse viimases etapis aravatavasti selleks, et ära hoida E1 liitumiseliitumist aktivatsioonirakupinnale enne viiruse lõpliku eksporti raku pinnale.<ref name="uniprot" /> P62-l on kaks membraani toestavat domeeni. Esimene domeen on ankur domeenankurdomeen glükoproteiini jaoks. Teine domeen sisaldab järjestust, mis on vajalik kapsiidi valgukapsiidivalgu spetsiifiliseks ära tundmiseksäratundmiseks.<ref name="Ug3T7" />
 
6K on membraani valkmembraanivalk, mis on seotud viiruse glükoproteiini töötlemisega, rakurakku permeabilisiatsioonigasisenemisega ja viiruse partikliteviiruspartiklite moodustumisega. 6K on väike [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobne]] peptiid, mis aheldab E1 ja E2 janing mille C -terminaalne domeen käitub kui signaaljärjestussignaaljärjestusena E1 ümberpaiknemisel. 6K on samuti ühendatud palmiit hapetegapalmithapetega.<ref name="strauss" /> Lisaks mõjutab see lipiidide selektsioone, mis interakteeruvad glükolipiidide transmembraansete domeenidega. See omakorda mõjutab [[Lipiidne kaksikkiht|kaksikkihi]] derformeeritavustdeformeeritavust.
 
E1 on viiruslikviiruse membraanimembraaniga liitumisliituv valk. LiitumiseMembraaniga aktiivsus onliitumine inaktiivneei niisaa kauatoimuda, kui E1 on seotud E2ga. Pärast viiruse kinnitumist sihtmärk rakulesihtmärkrakule ja [[endotsütoos]]i toimub E2-E1 -heterodimeeri lagunemine ja E1 vabaneb. Nüüd on E1 aktiivne ja soodustabkutsub esile viirusliku nukleokapsiidi vabanemistvabanemise tsütoplasmas pärast [[Endosoom|endosoomide]] ja viiruse membraani liitumist. Efektiivne liitumine nõuab [[Kolesterool|kolesterooli]] ja [[sfingolipiid]]ide olemasolu sihtmärk rakussihtmärkrakus.<ref name="uniprot" />
 
==Replikatsioon==
Alfaviiruste replikatsioon on mitmeastmeline ja asümmeetriline protsess. Replikatsiooni reguleerivad RNA -elemendid ja [[juuksenõela struktuuridJuuksenõelastruktuur|juuksenõelastruktuurid]]. Valdav osa RNA replikatsioonist on sõltuvsõltub mittestruktuursetest valkudest. Replikatsiooni mõjutavate RNA-elementide elemendidhulgas sisaldavadon 19 nukleotiidilise konserveerunud järjestusenukleotiidise järjestusega elementeelementi (CSE). Need konserveerunud järjestuse elemendid(CSE)järjestused funktsioneerivad promooterina[[Promootor|promootorina]], mis on vajalik negatiivse ahela replikatsiooni alustamiseks. Replikatsiooni alustamiseks on vajalik RNA genoomi- ja 3´ -otste seondumine.
 
ToimubReplikatsioon kaheetapilinetoimub protsesskahes etapis. Esialgu kasutatakse viiruse genoomsest RNA-d negatiivse ahlelaahela vaheprodukti sünteesi alusena. NsP4 ja P123 koos produtseerivad genoomse RNA negatiivse ahela koopia. JärgnevaltPärast seda funktsioneerib negatiivse ahela vaheprodukt funktsioneerib positiivse ahela ja subgenoomse RNA produktsiooni alusena. Edaspidi sünteesitakse vaid positiivse ahelaga RNA-d, mis sisaldab nii genoomset kui ka subgenoomset RNA-d.
 
Peremeesraku valgud on ka olulised RNA replikatsioonil samuti olulised. On leitud, et nsP2, nsP3 ja nsP4 seonduvad peremeesraku valkudega. NsP4ga on ühenduses valgu arginiini metüültransferaas, adeniini nukleotiidi translokaator ja kuuma[[Kuumašoki šokivalk|kuumašoki valk 90]].<ref name="ncbi" /> <ref name="host" /> StruktuursedKa struktuursed valgud on samutireplikatsioonil vajalikud replikatsioonil. On teada, et kapsiidi valkkapsiidivalk seondub spetsiifiliselt viiruse RNA-ga. See võib soodustada RNA replikatsiooni.<ref name="strauss" />
 
==Haiguslikud sümptomid ja ravi==
SindbisSindbisi viirus nakatab inimesi, sääski ja [[Linnud|linde]]. Pole ühtegi tõendit selle kohta, et viirus oleks nakatanud teisi selgroogsed organisme[[Imetajad|imetajaid]] peale inimeste. SeeViirus kuulub [[Arboviirused|arboviiruste]] hulka., Seemis tähendab, et viirust kantakse üle [[Lülijalgsed|lülijalgsetega]], sindbisSindbisi viiruse puhul sääskedega. Tegemist on kõige laiemalt levivalevinud arboviirusega.<ref name="medicine" />
 
Inimestel on sageliSindbisi-viirusnakkus isesageli mööduvisemööduv ja märkamatu. Infektsioon algab palaviku, kõhu- ja peavaluga. Akuutse faasi jooksulajal on tüüpilisedtüüpilisteks sümptomidsümptomiteks [[artriit]], sügelev lööve, väsimus, kõrge palavik, lihas- ja peavalu. Lööve on jaotunudesineb ülekogu kehakehal ja jalgadejalgadel.<ref name="canada" /> Tekivad villid survestatudsurve kehaall osadelolevatel kehaosadel, nagu jalataldadeljalatallad ja peopesadelpeopesad. OsadelArtriit inimesteltekib võibjäsemete tekkida viiruse krooniline kulgliigestes. ArtriitMõnel tekibinimesel käte,võib jalgadeviirus jakulgeda küünarnukkide liigesteskrooniliselt. Sindbis viiruse kliinilist olemustSindbisi-viirusnakkust kutsutakse [[Rootsi|Rootsis]] ''Ockelbo'' haiguseks, [[Soome|Soomes]] ''Pogosta'' haiguseks ja [[Venemaa|Venemaal]] ''Karelian''Karjala palavikuks.
 
Esimesena kirjeldati sindbis viiruseSindbisi-viirusnakkuse sümptomeid [[Uganda]]s, 1961. aastal. Sel ajal polnud veel ühtegi sindbis viiruse infektsiooni juhtumit [[Euroopa|Euroopas]], [[Aafrika|Aafrikas]], [[Aasia|Aasias]] jaega [[Austraalia|Austraalias]] veel ühtegi teadaolevat Sindbisi viiruse nakkusjuhtumit. Euroopas isoleeriti esimesena SindbisSindbisi viirust rekordiliseltesimesena [[Itaalia|Itaalias]] 1975. aastal.<ref name="medicine" />
 
SindbisSindbisi viiruse diagnoosimiseks kasutatakse [[IgM antikehad-antikeha|IgM-antikehade]]e analüüsi. IgM -antikehad on veres leitavad esimese kaheksa päeva jooksul alates haigestumisest. Spetsiifilist ravimit pole, kuid on leitud aineid, mis inhibeerivad viiruse infektsiooni.<ref name="canada" /> KlorokiinEsimesena neist avastati esimesena neist[[klorokviin]]. Väikesed RNA -molekulid takistavad viiruse replikatsiooni. NsP1 on väga hea sihtmärk antiviiruslikuleantiviraalsele teraapiale. Samuti on nsP3 valk hea sihtmärk viiruse vastasteleviirusevastastele ühenditele.<ref name="understanding" />
 
== Viited ==
515

muudatust