Ohustatud taimekoosluste seire: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
keeletoimetus |
||
1. rida:
'''Ohustatud taimekoosluste seire''' hõlmab [[Loopealne|loopealsete]], [[Nõmm|nõmmede]], [[Aruniit|pärisaruniitude]], [[Luht|luhaniitude]], [[Rannaniit|rannaniitude]], [[Arumetsad|arumetsade]], [[Raba|rabade]] ja [[Madalsoo|madalsoode]] taimekoosluste seiret.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2017&Itemid=330#top|Pealkiri=Ohustatud taimekoosluste seire programm|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Seire eesmärk on võimalikult ulatusliku ülevaate saamine ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seisundist. Seirealad on valitud
==Ajalugu ja
Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire alamprogramm
==
Seiresse võetavad niidud valitakse [[Juhuslik valik|piiratud juhusliku valiku]] meetodil (juhuslikud piirkonnad Eesti rannikul
Niitude seisundi hindamiseks kasutatakse põhijoontes 2006. aastal Rein Kalamehe koostatud juhendit ja ankeeti. Ankeedi täitmiseks ja seisundi hindamiseks käiakse kogu niiduala läbi. Kui ala on ühesuguse majandamisrežiimiga (karjatatav, niidetav või
==
Metoodika, mida seirel kasutatakse,
Kõikide valitud seirealade puhul on tegu [[Kaitseala|kaitse]]- või [[Hoiuala|hoiualade]] piiresse jäävate kooslustega. Seiremetoodika põhineb Rein Kalamehe üldisel seiremetoodikal, mida on pisut muudetud. Igal seirealal valitakse kindelpunkt, mille koordinaadid
▲==[[Luhaniit|Luhaniidud]]==
▲Kõikide valitud seirealade puhul on tegu kaitse- või hoiualade piiresse jäävate kooslustega. Seiremetoodika põhineb Rein Kalamehe üldisel seiremetoodikal, mida on pisut muudetud. Igal seirealal valitakse kindelpunkt, mille koordinaadid on määratud GPS-seadmega ning mille ümber kirjeldatakse kooslus 50 m raadiuses. Seda piirkonda nimetatakse võtmealaks. Kindelpunktide arv sõltub seireala suurusest, ligipääsetavusest jms. Kordusseire puhul tuleb otsida üles kindelpunkt ning võrrelda tulemusi eelmistega. Võtmealade piirid ei pruugi alati olla ümmargused ja 50 m raadiusega, vaid võivad olla suuremad või väiksemad, sõltuvalt liigilisest koosseisust. Võtmealadel pannakse kirja seal leiduvate soontaimeliigid ning määratakse nende arvukus viie palli skaalal. Lisaks kasutatakse koosluste kirjeldamisel hinnangulisi parameetreid nagu näiteks kasvukohatüübi määrang, loodusdirektiivi elupaigatüübi määrang ning seisundi hinnangud, metsatukkade protsent, põõsastiku protsent, lageda niidu protsent, puu- ja põõsarinde liigiline koosseis ja liituvus, muutused rohustus, rohukamara protsent, rohurinde keskmine kõrgus, niiskusrežiimi hinnang, sobivus niitmiseks, hinnang inimmõjule, koosluse seisundi väärtus, floristiline väärtus, esteetiline väärtus.
==
Puisniitude ruuduseiret alustati 1994. aastal Kalevi Kulli välja töötatud metoodika alusel. Selleks rajati valitud puisniitudele püsiseirealad, kasutades ühe ruutmeetri suurusi püsiruute. Praegu kasutatav ruuduseire metoodika ja alade valik pärineb aastast 1999, kuid metoodikat
==
== Viited ==
|