Erinevus lehekülje "Siil" redaktsioonide vahel

Lisatud 4486 baiti ,  7 kuu eest
P (Tühistati kasutaja 82.131.35.128 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi KrattBot.)
Märgis: Tühistamine
 
== Välimus ==
Siili põhitunnuseks on okkaline nahk, mille seljapool ja küljed on kaetud umbes 16000 püstise nõelterava okkaga.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=H.Relve|pealkiri=Eesti elusloodus: kodumaa looduse teejuht|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=270}}</ref> Need on 2—3 cm pikad ja tipust valkjad. Kõhtu ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Siili okkad püsivad kaua (umbes 18 kuud) ning vahetuvad ebaregulaarselt nagu okkad kuusel. Noorte okastik ja nahk on eredamalt värvunud kui vanadel. Jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja. Küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase uuristamiseks. Ees- ja tagakäppadel on siilil viis varvast.<ref>{{Netiviide|autor=Sigrid Mallene|url=http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:IXjGS7-Ho9gJ:www.krootuse.edu.ee/lehed/Oppematerjalid/Siil.doc+&cd=19&hl=et&ct=clnk&gl=ee|pealkiri=Õppematerjal siilist|väljaanne=Krootuse pöhikool|aeg=|vaadatud=29.01.20}}</ref> Siili pikkus on 20 kuni 30 cm ja saba pikkus 1.5- 3  cm. Kehakaal 600-1200g.<ref name=":0" />
Siili pikkus on 14–30 cm, kaal 700–1100 g
<ref>[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/259273/hedgehog Hedgehog - Encyclopædia Britannica]</ref>.
 
Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad.
 
Siili saba pikkus on 1,5–3 cm.
 
Tugeva nahalihastiku tõttu saab siil kerra tõmbuda ja niiviisi end vaenlaste eest kaitsta.
 
[[File:Siil.jpg|thumb|Kerratõmbunud siil]]
 
== Levila ==
Siil on elav fossiil. Ta on pärit varasest [[Kriidiajastu|kriidiajastuist]] umbes 90 miljonit aastat tagasi elanud siilitaolistest loomadest. Meie praeguse Euroopa siili esivanemad elasid [[Aasia|Aasias]] umbes 25 miljonit aastat tagasi. <ref>{{Netiviide|autor=T.Nyström|url=https://www.siilikiikarissa.fi/siilin-taksonomia|pealkiri=Siili taksonoomia|väljaanne=siilikiikarissa|aeg=2017|vaadatud=}}</ref>Siil on [[Euroopa|Euroopas]] endeemne liik. Levib Lääne- ja Põhja-Euroopas, seal hulgas ka Briti saartel ning madalamatel aladel [[Fennoskandia|Fennoskandias]], Põhja Baltikumis ja Loode-Venemaal. Leviala ulatub [[Polaarjoon|polaarjoonest]] põhja poole.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=E.Moks|pealkiri=Eesti imetajad|aasta=2015|koht=|kirjastus=|lehekülg=127}}</ref> Siil on introdutseeritud [[Uus-Meremaa]]le.
Elutseb [[Euraasia]] parasvöötme sega- ja lehtmetsades ning stepis. Siil on introdutseeritud [[Uus-Meremaa]]le.
 
Siil on Eestis tavaline liik, on levinud üle maa ja ka saartele. Harilik siil on levinud üle kogu [[Eesti]], välja arvatud väiksemad saared ja mandriosa lõunapoolsed alad, mida asustab lõunasiil. Lõunasiil – nagu nimigi ütleb – elab meil maa lõunaosas ning tema levila kattub hariliku siili omaga vähe. Mõnes [[Lõuna-Eesti]] paigas, nagu [[Võiste]], [[Väheru]], [[Vastseliina]] ja [[Värska]], võib näha mõlemat liiki kõrvuti jooksmas. <ref>{{Netiviide|autor=Mati Masing|url=http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel527_512.html|pealkiri=Siil tahab elada inimese lähedal|väljaanne=Loodussõber|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
== Paljunemine ==
Siilide jooksuaeg algab kohe pärast [[Talveuni|talveunest]] ärkamist, enamasti aprillis. Tiinus kestab 30-40 päeva. Suve jooksul sünnib 2 pesakonda enamasti 3-6 (2-10) pojaga, kes kaaluvad sündides 11-25 g. Poegade eest hoolitseb vaid emasloom. Vastsündinud poegade okkad on sündides väikesed, pehmed ja valged mis muutuvad jäigaks teisel elupäeval.<ref name=":1" /> Kuu ajaga on siil juba võimeline ise toitu hankima.<ref name=":0" />
Poegib korra aastas, poegi on harilikult 3–6. Sündides on pojad pimedad ja paljad. Mõne tunni möödudes ilmuvad pehmed valged okkad, mis muutuvad kiiresti pruuniks ja kõvaks. Siilipojad oskavad kerra tõmbuda juba mõni tund pärast ilmaletulekut.
 
Pooleteisenädalaselt on noorloom võimeline juba end keraks rullima. Silmad avanevad 2-nädalaselt, pesast väljuvad 3-nädalaselt ja imetamine kestab umbes 1,5 kuud. Suguküpseks saab siil pärast esimest talvitumist. Esimene [[pesakond]] lahkub ema juurest suve keskel, teine pesakond talvitub koos emaga. Siili eluiga on kuni 10 aastat, kuid keskmiselt 3 aastat.<ref name=":1" />
 
== Toitumine ==
Poole ajast veedab ta jahti pidades. Siil on segatoidulinevaldavalt loomtoiduline, kellesööb eriliseks lemmikuks on[[Tuhatjalgsed|tuhatjalgseid]], [[putukadPutukad|putukaid]] ja nende [[vastsedVastne|vastseid]], aga ka[[Vihmauss|vihmausse]], [[vihmaussNälkjad|nälkjaid]]id, [[selgrootudPäriskonnalised|konni]], [[konnSisalikulised|sisalikke]]ad,  [[hiirMaolised|madusid]]ed, linnumunad[[Hiir|hiiri]] ja -pojad,isegi väikseid [[maodKalad|kalu]]. Ta võib rüüstada maas pesitsevate lindude pesi, limusedsüües ningnii äramune eikui öeldaka linnupoegi, Siil sööb ka raipest[[Raipesööjad|raipeid]], samuti taimset toitu, nagu [[Puuvili|puuvilju]], [[Marjad|marju]] ja [[Seeme|seemneid]].<ref name=":1" /> Siil on küll erakordselt vastupidav [[Hariliku rästiku mürk|rästikumürgile]], kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Kuid surnud mao sööb ta rahulikult ära. Inimesed arvavad tihti, et siili ligimeelitamiseks tuleb talle aianurka kausike [[Piim|piima]] valada. Tegelikult eelistaks siil ise hoopis rohkem näiteks lihatükke, olgu need või pisut roiskunud.<ref name=":0" />
 
==Elupaik==
Nii harilik siil kui ka [[lõunasiil]] elavad valdavalt leht- ja segametsades, metsaservades, [[Puisniit|puisniitudel]], parkides, aedades ja kalmistutel, siil väldib paksu [[Okasmets|okasmetsa]]. Meie põhjamaises kliimas on nad koondunud inimese lähedale asulatesse, kus tihti paremad toitumis- ja varjevõimalused ning on ka pisut soojem.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR2.htm|pealkiri=Harilik siil|väljaanne=Tartu Ülikooli Loodusliku Hariduse Keskus|aeg=|vaadatud=}}</ref>
Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa.
 
Eestis on siil tavaline [[park]]ides, metsaservades ja [[aed]]ades.
 
== Eluviis ==
Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Tegutseb maapinnal, liikudes peatub sageli, et haista ümbrust. Siil on võimeline edukalt ujuma. Siili peamine kaitsevahend kiskjate vastu on okaskate. Ohu korral kerib keha keraks nii, et ligipääs okastega katmata kõhupoolel olevatele kehaosadele puudub.Suveks siilid urgu ei ehita, talve veedavad aga lehtede ja rohuga vooderdatud pesas, kus magavad [[talveuni|talveund]] oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Siilid on üldiselt üksikeluviisiga, isased võivad üksteise suhtes agressiivsed olla. Talveune ajaks võivad siilid koguneda väikestesse gruppidesse. Kodupiirkonna suuruseks on isastel 15-40 ha ja emastel 5-12 ha.<ref name=":1" />
 
== Siil ökosüsteemis ==
Siili söövad [[mäger]], [[rebane]], [[Metsnugis|nugis]] ning [[Kakulised|kakud]] ja [[haukalised]]. Sagedasim loodusliku surma põhjus on külmumine [[Talveuni|talveune]] ajal. Sage on ka hukkumine teedel, kuid üldiselt ei peeta seda populatsiooni ohustavaks. Üle poole isenditest sureb esimesel eluaastal. Siili arvukus Eestis oletatavalt väheneb. Siil on ka Eesti punases nimestikus märgitud ohuläedasena, kuid ei kuulu kaitstavate liikide hulka.<ref name=":1" />
 
== Suhtumine siilidesse ==
Samas peetakse siile kahjuriteks [[Šotimaa]] läänesaartel, kuhu inimese toodud siilid söövad maismaal pesitsevate lindude mune. Samuti on siil kahjur [[Uus-Meremaa]]l, kus ta sööb kohalikke hiidtigusid ja teisi selgrootuid.<ref>[http://www.landcareresearch.co.nz/news/release.asp?Ne_ID=86 "Hedgehogs pose prickly problem for native fauna"], 2003, [[Landcare Research]]</ref>
 
[[Taani]]s on siilid seadusega kaitstud.<ref>http://www.naturstyrelsen.dk/Naturbeskyttelse/Artsleksikon/Dyr/Pattedyr/Insektaedere/Pindsvin/Pindsvin.htm The Forest and Nature Department</ref> Neid ei tohi vangistada ega vigastada, kuid talvel leitud alakaalulisi siile võib majutada. Aiapidajaid julgustatakse siile [[kassitoit|kassitoiduga]] ligi meelitama, et nad aedade kahjureid hävitaksid.
 
28. augustil [[2007]] lisati siilid [[Suurbritannia]]s liikide nimekirja, mis vajavad paremat kaitset.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6965681.stm BBC NEWS, Hedgehogs join 'protection' list]</ref><ref>[http://jncc.defra.gov.uk/page-5170 BAP Terrestrial Mammal List]</ref>
== Siil Eesti kultuuris ==
[[Pilt:Siili tänava siil.jpg|thumb| Siili kuju Siili tänaval Tartus]]
Eesti kultuuris on siil tuntud targa nõuandjana, millises rollis ta esines rahvuseeposes "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]". Eeposes on esitatud tekkemuistend: siil soovitas [[Peipsi järv|Peipsi]] tagant laudu toonud [[Kalevipoeg|Kalevipojal]] lüüa lahingus laudadega serviti, et need ei puruneks. Tänutäheks kinkis Kalevipoeg siilile tüki oma karusest vammusest, seepärast ongi siil okkaline. Targa siili kujundit on [[Andrus Kivirähk]] parodeerinud romaanis "[[Mees, kes mõistis ussisõnu]]".
 
Samuti on Eestis populaarne [[1975]]. aastal [[Sojuzmultfilm]]i stuudios valminud multifilm "[[Siil udus (multifilm)|Siil udus]]" (režissöör [[Juri Norštein]]), mille animafilmieksperdid tunnistasid [[2003]]. aastal kõigi aegade parimaks multifilmiks.<ref>http://publik.delfi.ee/news/film/article.php?id=5753548</ref> Filmi aluseks olnud Sergei Kozlovi raamat tõlgiti eesti keelde ent alles [[2008]]. aastal.
 
Siili nime kannab [[Siili|asum Tallinnas]], samuti tänavad [[Siili tänav (Tallinn)|Tallinnas]] ja [[Siili tänav (Tartu)|Tartus]]. 30. oktoobril [[2007]] püstitati [[Siili tänav (Tartu)|Siili tänav]]ale Tartus siili skulptuur (autorid skulptor [[Aivar Simson]] Seakülast, Riia skulptor [[Edvīns Krūmiņš]] ja kunstnik [[Kalev Prits]]). Samade autorite siiliskulptuur on suvest 2007 ka [[Jõhvi]]s.<ref name="skulptuur">Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/56738/siil-tuli-siili-tanavale "Siil tuli Siili tänavale"], Tartu Postimees, 10.12.2008 (vaadatud 13. novembril 2013)</ref>
 
==Vaata ka==
1

muudatus