Valgemädanik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MRootalu (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Whisfel (arutelu | kaastöö)
keeletoimetus
1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}'''Valgemädanik''' (on [[Inglise keelTaimed|ing. k.taimede]] ''white-rot''), taimede [[Mükoos|seenhaigus]], mida tekitab peamiselt [[valge mügarliudik]] (l[[Ladina keel|ad. k]]. ''[[Sclerotinia sclerotiorum]]''). Valgemädanik kahjustab enam kui 220 liiki taimi. KahjustuseKahjustatud koht muutub pehmeks ja kattub valge koheva [[Mütseel|seeneniidistikuga]]. HaigusetekitajadHaigustekitajad säilivad [[Muld|mullas]] aastaid.<ref name>{{Netiviide|autor=|url=":0">http://entsyklopeedia.ee/artikkel/valgem%C3%A4danikvalgemädanik|pealkiri=Valgemädanik|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|aeg=|vaadatud=14.03.2020}}</ref> Puudel kasvavatest seentest tekitabtekitavad valgemädanikku [[tuletael]], [[lepa-antrodiell]], [[poolliibuv antrodiell]], [[harilik suitsik]], [[must pässik]], [[pruun suitsik]], [[põhjatorik]], [[Tava-pajukakk|pajukakk]], [[valge korgik]] ja paljud teised.
[[Fail:Tuletael (Fomes fomentarius).jpg|pisi|Tuletael (''Fomes monetarius'')]]
Paljud seened suudavad lagundada [[Tselluloos|tselluloosi]] ja [[Hemitselluloos|hemitselluloosi]], kuid vaid mõned seenerühmad on võimelised lagundama samal ajal ka [[Ligniin|ligniini]]. Ligniini lagundamise tulemusena tekib puidupuidus valgemädanik. - puit muutubvärvub heledaks ja selle struktuur muutub, tekivad üsna painduvad pikikiud. Kuigi valgemädanik areneb suhteliselt kiiresti, püsib puit alguses kaua tugevana, lõpuks muutub aga pehmeks ja kiuliseks heledat värvi massiks. Mitmed seened moodustavad mädamädanenud puidu sisse iseloomulikudiseloomulikke mustadmusti kilejadkilejaid piirjoonedpiirjooni (vaheseinad) - need on vaheseinad, mis eraldavad eri seene isendeid või erineva niiskusesisalduse ja kõdunemise astmega puiduosi. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://vanaweb.hkhk.edu.ee/puuseened/valge_ja_pruunmdanik.html|pealkiri=Valge- ja pruunmädanik|väljaanne=http://vanaweb.hkhk.edu.ee|aeg=|vaadatud=14.03.2020}}</ref>
 
ValgemädanikValgemädanikku esineb sagedamini [[Lehtpuud|lehtpuudel]]; tihti tekivad neil mädanemise lõppfaasis tüve õõnsusedtüveõõnsused.<ref name=":1" /><br />
<br />
 
== Millistel puudelEsinemine ==
Peamiselt esineb valgemädanikku [[Lehtpuud|lehtpuudel]], harveminiharvemi võibka esinedailupuudel, puidusttavaliselt ornamentaalidel kuid tavaliseltpuu noorematel kudedel. Valgemädanik võib mõjutada taime igal kasvuperioodil ja kasvada ka raiutud materjalilpuidul. VõibSageli leidudaleidub tavalisetseda niisketelniisketes kudedelkudedes, mis onasuvad lähestikupinnase pinnasellähedal. <ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://microbewiki.kenyon.edu/index.php/Phanerochaete_chrysosporium?fbclid=IwAR3sH2DK32ZQM7ZIfkKLOoCQK6tt6YoiwSJyqxAhJR-VZXDkSYDW1Scoxhc|pealkiri=Phanerochaete chrysosporium|väljaanne=MicrobeWiki|aeg=|vaadatud=14.03.2020}}</ref><br />
<br />
 
== Sümptomid ==
Esimene sümptom on kui puidule tekibtekkiv valge kohev moodustis. Sellele eelneb tumepruun kahjustusmuutus oksalpuu maapinna lähedallähedasel osal. Kui [[maltspuit]] on kahjustatud, siis esinevadtekivad teised sümptomid kõrgemalka puidustaime kõrgemates osades, näiteks lehtede langemine, millele võib järgneda taime surm. <ref name=":3">https://en.m.wikipedia.org/wiki/Sclerotinia_sclerotiorum</ref><br />
[[Fail:Snag tree fomitopsis pinicola white rot on picea 4 beentree.jpg|pisi|Snag[[Kännupess|Kännupessi]] treetekitatud fomitopsismädanik pinicola[[Harilik whitekuusk|harilikul rot on picea 4 beentreekuusel]]]]
<br />
[[Fail:Snag tree fomitopsis pinicola white rot on picea 4 beentree.jpg|pisi|Snag tree fomitopsis pinicola white rot on picea 4 beentree]]
<br />
 
== Levik ja keskkond ==
Valgemädanik on enamasti levinud [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] ning [[Iraan|Iraanis]]. [5] KasvabSeda leidub niisketel aladel. jaValgemädanikku ontekitavad suutelineseened täielikulton vallutamasuutelised taime täielikult seeneniidistikuga vallutama. Optimaalseks soojuseks milles on seen suuteline kasvamakasvutemperatuuriks on ligikaudu 15-2115–21 kraadi°C. Märgadel aladel toodabmoodustab seen rohkelt seeneniidistikke ja [[Sklerootia|sklerootiat]]. Seen elabsäilib mullas peamiselt mullas eelmise aasta taimejäänustest/prahist/purdmaterjaltaimejäänuste varal. Lisaks meeldibeelistab pimedamadvalgemädanik pimedamaid ja varjuvarjulisi rikkamad konditsioonidtingimusi. <ref name=":3" /><br />
<br />
 
== Kasutus ==
SedaValgemädanikku tekitavaid liike kasutatakse mulla puhastamiseks ja tervendamiseks.<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.hawaii.edu/abrp/Technologies/fungus.html?fbclid=IwAR3PUaWW7pBj-NR9rYR10GPFVf6uN3g4tld50bcAFC6WwQd-hRxRsb4AphQ|pealkiri=White-rot Fungus|väljaanne=hawaii.edu|aeg=|vaadatud=14.03.2020}}</ref> <ref name=":2" />
 
OsaMõnda valgemädanikuvalgemädanikku tekitavat seeniseent kasvatatakse toiduks, nagu näiteks [[šiitake]] [[Seened|seenseent]]. <ref name=":5">{{Cite journal|last=Vane|first=C. H.|url=https://enwww.mncbi.wikipedianlm.orgnih.gov/wikipubmed/14658675|title=Monitoring Decay of Black Gum Wood-decay_fungus (Nyssa sylvatica) During Growth of the Shiitake Mushroom (Lentinula edodes) Using Diffuse Reflectance Infrared Spectroscopy|journal=Applied Spectroscopy|volume=57|issue=5|pages=514–517|via=}}</ref><br />
<br />
== Viited ==