Tallinna mereväebaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Sadamad: oli "Gidrografitseskaja gavan" |
Üritatud natuke süstematiseerida ja loetavamaks teha. |
||
1. rida:
'''Tallinna mereväebaas''' (vene keeles ''Таллинская военно-морская база'') oli 1940. aastal pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist]]
Tallinna mereväebaasi ja teiste Balti laevastiku mereväebaaside kaitset maismaal Lätist kuni [[Kroonlinn]]ani teostas [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]].
==Balti laevastiku mereväebaasi loomine ja tegevus kuni 1941==
{{Asutus
|Nimi = [[Punalipuline Balti laevastik|PBL]] Balti mereväebaas<br> vene keeles ''Балтийская военно-морская база КБФ'', ''БВМБ КБФ''
26. rida:
}}
{{Vaata|Paldiski#Paldiski pärast baaside lepingut|Paldiski sõjamerebaas|Balti laevastik Teises maailmasõjas}}
Esimene sõjamerebaas Eestis moodustati 1939. aastal [[Paldiski]]s pärast [[baaside leping]]u sõlmimist, mille kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiski linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut.
36. rida ⟶ 37. rida:
*[[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere SMB rannakaitse]]
*Õhutõrjevägede baasid ja tugiüksused<ref>[http://www.szst.ru/library/kurmyshov/index.html Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 - июне 1941 года], ВИЖ № 2/2005 </ref>.
Tallinna mereväebaasi loomise aluseks oli [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] juures asuva Kaitsekomitee [[20. juuni]] [[1940]] otsus "PBL organisatsiooni kinnitamisest ja Soome lahe läänepiirkondade kaitse tugevdamise üritustest" («Об утверждении организации КБФ и мероприятиях по усилению обороны западных районов Финского залива») ning selle alusel [[NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi]] 5. ja [[24. juuli]]l [[1940]] vastu võetud otsus, millega Tallinna mereväebaas viidi välja [[Läänemere sõjamerebaas]]i (kuhu kuulusid ka [[Liepaja sõjamerebaas]] ja Paldiski SMB) koosseisust ja allutati otse PBL [[Sõjanõukogu]]le ning Tallinna SMB tunnistati Kroonlinna asemel PBL peamiseks baasiks (''Главная база КБФ''). PBL peamise baasi juhatajaks määrati [[Vladimir Tributs]]. ▼
[[6. september|6. septembril]] 1940 saadeti NSV Liidu Sõjamerelaevastiku rahvakomissari käskkirjaga Balti SMB keskusega Paldiskis laiali ja moodustati selle baasil [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Punalipulise Balti laevastiku Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse]] (''береговая оборона ГБ КБФ'') keskusega Paldiskis.
{{Asutus
|Nimi = Tallinna mereväebaas
61. rida ⟶ 63. rida:
|veebileht =
}}
▲Tallinna mereväebaasi loomise aluseks oli [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] juures asuva Kaitsekomitee [[20. juuni]] [[1940]] otsus "PBL organisatsiooni kinnitamisest ja Soome lahe läänepiirkondade kaitse tugevdamise üritustest" («Об утверждении организации КБФ и мероприятиях по усилению обороны западных районов Финского залива») ning selle alusel [[NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi]] 5. ja [[24. juuli]]l [[1940]] vastu võetud otsus, millega Tallinna mereväebaas viidi välja [[Läänemere sõjamerebaas]]i (kuhu kuulusid ka [[Liepaja sõjamerebaas]] ja Paldiski SMB) koosseisust ja allutati otse PBL [[Sõjanõukogu]]le ning Tallinna SMB tunnistati Kroonlinna asemel PBL peamiseks baasiks (''Главная база КБФ''). PBL peamise baasi juhatajaks määrati [[Vladimir Tributs]].
{{Vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal}}
69. rida ⟶ 71. rida:
[[28. august]]il koondus Tallinna lahele üle 180 laeva, mis jagati neljaks [[konvoi]]ks, peajõududeks, kattesalgaks ja [[arjergard]]iks. Balti laevastiku staabi valearvestuste tõttu läksid konvoid merele 10–14 tundi plaanitust hiljem (hilisõhtul), mistõttu ei jõutud Juminda miinivälja päevavalguses ületada. Kroonlinna jõudsid 32 transpordilaeva 75st.
==Tallinna mereväebaas 1944–1991==
{{Vaata|NSV Liidu merevägi Eestis}}
{{Vaata|Miinisadam}}, ''[[Hundipea sadam|Kabotaažisadam]]''
80. rida ⟶ 82. rida:
|lühend =
|moodustatud = 1944
|likvideeritud =
|tüüp = [[Staap]]
|eesmärk =
101. rida ⟶ 103. rida:
[[1955]]. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipuliseks Balti laevastik]]uks.
[[Pilt:Sõjalaevad Tallinna taustal 74.jpg|pisi|300px|
== Tallinna mereväebaasi koosseis nõukogude perioodi lõpul ==
1990-ndail kuulus Tallinna SMB (''в/ч 87525'') koosseisu:
*SMB juhatus, 94. traaleribrigaad, 3 üksikdivisjoni (1. raketikaatrite üksikdivisjon, 14. allveetõrjelaevade üksikdivisjon ja 23. remonditavate laevade divisjon) ja 78. laevabrigaad Riias;
108. rida ⟶ 112. rida:
**Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkt, valve- ja teeninduskomandatuuri objekt - [[komandopunkt Orbita]]. Pirita jõe liivakaldasse kaevandatud kahekorruselises betoonpunkris, mõõtmetega 23x21 m, [[Kose suvemõis]]a juures ([[Kose põik|Kose põigu]], [[Kosemetsa tänav]]a ja [[Jõekalda tänav]]a vahelisel alal);
**Tallinna mereväebaasi raadiotehnilise jaoskonna [[74. vaatlusrajoon]]i (s/o 63840) üksused, millele allusid Eesti saartel ja poolsaartel asunud raadiotehnilised rühmad. Asus aadressil [[Pirita-Kose]], [[Pähkli tänav (Tallinn)|Pähkli]] 3.
===Laevaüksused===
*[[94. Punalipuline traalerite brigaad]] (s/o 21000, ''в/ч 21000'')▼
:Baasis asusid nõukogude perioodi lõpul:
*1. üksik kaardiväe raketikaatrite divisjon (s/o 20951, ''в/ч 20951'') [[Paldiski Põhjasadam]]as▼
▲*[[94. Punalipuline traalerite brigaad]] (s/o 21000, ''в/ч 21000'') [[Miinisadam]]as.
*14. allveetõrjelaevade üksikdivisjon (s/o 10407, ''в/ч 10407''), mille koosseisus väikeallveetõrje laevad ja -kaatrid ja▼
▲*[[1. üksik kaardiväe raketikaatrite divisjon]] (s/o 20951, ''в/ч 20951'') [[Paldiski Põhjasadam]]as
▲*[[14. allveetõrjelaevade üksikdivisjon]] (s/o 10407, ''в/ч 10407''), mille koosseisus väikeallveetõrje laevad ja -kaatrid ja
*23. remonditavate laevade divisjon, [[Bekkeri sadam]]as
▲:55. Punalipuline meretraalerite divisjon, kuhu kuulusid meretraalerid: "Jevgeni Nikonov", "Komsomolets Belorussi", "Kontradmiral Jurkovski", "Semjon Rošal", "Svjazist", "Železnjakov", "Viitseamiral Kostõgov", "Vladimir Gumanenko", "MT-73", "MT-179", "MT-205","MT-301", "MT-303", "MT-711".
▲:40. kaardiväe baasitraalerite divisjon, kuhu kuulusid baasitraalerid: "Altaiski Komsomolets", "Komsomolets Estoni", "BT-44", "BT-90", "BT-102", "BT-122", "BT-137", "BT-143", "BT-150", "BT-177", "BT-240", "BT-268", "BT-329", "BT-360".
▲:152. kaardiväe reiditraalerite divisjon, kuhu kuulusid reiditraalerid: "RT-71", "RT-102", "RT-128", "RT-137", "RT-227", "RT-300", "RT-331", "RT-332", "RT-348", "RT-697" ja baasitraalerid "BT-128", "BT-162".
▲:76. hävitajate brigaad (s/o 31062, ''в/ч 31062'')
▲:57. vahilaevade divisjon (s/o 51229, ''в/ч 51229'')
*78. laevabrigaad Riias (s/o 98642, ''в/ч 98642''), [[Daugavgrīva|venepäraselt Ust-Dvinskis]]
*
*1212. päästelaevagrupp Abilaevade hulka kuulusid: demagnetiseerimislaevad, hüdroakustilised laevad, kaablilaevad, meretankerid, jäämurdjad, merepuksiirid, transpordilaevad, meretuukrilaevad, ujuvkraanad, tuletõrjekaatrid, iseliikuvad reidi-kuivlastipraamid, pilsivete- ja prahikogumislaevad, tuukrikaatrid, reidikaatrid, reisikaatrid (kokku 55 laeva ja muud ujuvvahendit; neist üks abilaevadivisjon ilmselt Riias). ===Sadamad===
| |||