Rainer Maria Rilke: erinevus redaktsioonide vahel

P
PResümee puudub
Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele tolle aja teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903–[[1908]] oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja saksa luuletaja [[Franz Xaver Kappus]]<nowiki/>ega, kes pärast Rilke surma [[1929]] avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" ("Briefe an einen jungen Dichter").
 
1906–1910 reisis Rilke ringi, viibides vaheldumisi Pariisis, Firenzes ja Roomas, ning sõlmis kontakte tookordsetoonase kultuurieliidiga.
 
1910, kui kirjanik oli Leipzigis lõpetanud "Malte Laurids Brigge ülestähendused", tekkis tal sügav, kaksteist aastat kestnud loominguline kriis. Sel ajal tegeles ta prantsuskeelse ilukirjanduse tõlkimisega. Otsides inspiratsiooni, asus ta uurima klassikuid, esimest korda põhjalikumalt ka Goethet ja Shakespeare’i. 1912 alustas ta luuletsüklit "Duineser Elegien", kuid suutis selle lõpetada alles kümme aastat hiljem.