Soomusrongide divisjon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Väeüksus
|nimi= Soomusrongide divisjon (
|pilt= [[Pilt:LRSR 1 ülem A.Irv VS ajal Aegviidu jaamas.jpg|pisi|Soomusrongide divisjoni esimene ülem kapten [[Anton Irv]] (siin pildil veel [[Kapten Irv|laiarööpmelise soomusrongi nr 1]] ülemana) [[Aegviidu]] jaamas oma soomusrongi ees (7. jaanuar 1919)]]
|pildiallkiri=
|aeg= [[
|riik= {{PisiLipp|Eesti}}
|kuuluvus= [[Eesti Rahvavägi]]
37. rida:
'''Soomusrongide divisjon''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[Soomusvägi|soomusvägede]] üksus [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Soomusrongide divisjoni ülemateks [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] olid kapten [[Anton Irv]] ja kapten [[Karl Parts]].
Soomusrongide divisjon formeeriti [[
Seoses [[3. Diviis]]i moodustamise ja vägede ümberkorraldamisega [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]], liideti 27. märtsil 1919 Soomusrongide divisjoniga veel ka [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]], [[Kalevlaste Maleva]], [[Scoutspataljon|''Scouts''-pataljon]] ning välisuurtükiväge. Nõnda kujunes Soomusrongide divisjonist [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] midagi eliitväekoondise taolist.
==Ajalugu==
[[Pilt:Soomusrong nr 2 Valgas 1919.jpg|pisi|300px|Laiarööpmeline soomusrong nr 2 Valgas, esiplaanil rongi kuulipildujavagun (2. veebruar 1919)]]
[[Pilt:LRSR nr 3.jpg|pisi|300px|Laiarööpmelise soomusrongi nr. 3 [[suurtükiplatvorm]]]]
Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpmelised ja kitsarööpmelised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpmeliste soomusrongide tööd koordineeris kapten [[Karl Parts]] (pärast tema haavatasaamist kapten [[Anton Irv]]). Kitsarööpmeliste soomusrongide tööd koordineeris kapten [[Albert Peters]].
Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad [[Pihkva]]-[[Irboska]], Volmari ([[Valmiera]]) ja [[Hopa]] (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima.
10. märtsil 1919 kinnitas [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] Soomusrongide divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid.
Pärast [[Karl Parts]]i haavatasaamist 23. jaanuaril 1919 asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten [[Anton Irv]], kes formeeris ka Soomusrongide divisjoni. Soomusrongide divisjoni staabi formeeris kapten [[Johannes Poopuu]],
[[Pilt:Soomusrongide Divisjoni juhtkond augustis 1919.jpg|pisi|Soomusrongide
Vabadussõja jooksul formeeriti Eestis ühtekokku 6 laiarööpmelist ja 6 kitsarööpmelist soomusrongi ([[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4|kitsarööpmelist soomusrongi nr 4]] formeeriti kaks korda). Soomusrongide diviisi ülemale allusid ka nn löögiosad: [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]], [[Kalevlaste Maleva]] ja [[Scoutspataljon|''Scouts''-pataljon]], mis tegid Vabadussõjas soomusrongidega aktiivselt koostööd.
105. rida:
==Soomusrongide diviis==
''Soomusrongide divisjon'' nimetati
;Juhtkond ja organisatsioon
*diviisi ülem, kapten [[Karl Parts]]
124. rida:
Soomusrongide diviis reorganiseeriti pärast Vabadussõja edukat lõppu 1921. aasta 1. veebruarist [[Soomusrongide brigaad]]iks; 1923. aasta 1. augustist reorganiseeriti Soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: [[1. Soomusrongirügement|1. soomusrongirügemendiks]] [[Tapa]]l ja [[2. Soomusrongirügement|2. soomusrongirügemendiks]] [[Valga]]s; 1934. aasta [[30. november|30. novembrist]] moodustati kahest soomusrongirügemendist üks [[soomusrongirügement]] asukohaga Tapal.
{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Soomusrongide divisjon<br>
{{lõpp}}
|