Bebop: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Veenus21 (arutelu | kaastöö)
P tama -> tema
8. rida:
Kolmekümnendate lõpuks oli svingist saanud hiigelsuur äriettevõte. Sõnast "sving" sai vahend erinevate kaupade müümiseks, alates sigarettidest kuni naisterõivasteni, samal ajal kui muusika mugandus üldiste kaubanduslike nõudmistega ja koosnes tihti vaid lõputult korduvatest klišeedest. Rühm muusikuid, kellel oli midagi uut öelda, leidsid üksteist tänu tervele, kuigi mitte alati kavatsuslikule reaktsioonilainele valitseva svingimoe vastu. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades Harlemis (neist tähtsaim paik oli Minton’s Playhouse), ja jällegi aastakümne alguses.
 
''Be-bop'' kujunes eri paikades ning eri muusikute peades ja pillidel sõltumatult. Minton’s sai keskpunktiks samamoodi nagu New Orleans nelikümmend aastat varem, ja nagu on absurdne Jelly Roll Mortoni väide, et tamatema leiutas džässi, on absurdne ka väide, et keegi 1940ndate muusikutest „avastas“ moodsa džässi.
 
Vähendatud kvindist sai ''be-bop''<nowiki/>'i, või nagu varsti öeldi – ''bop''<nowiki/>'i tähtsaim intervall. Varem oleks teda peetud eksituseks või vähemalt halavakõlaliseks, kuigi teda võidi kasutada läbivates akordides ja eriefektina, nagu tegid [[Duke Ellington]] ja pianist Willie „Lion“ Smith juba 1920ndatel. Nüüd iseloomustas see tervet stiili, samal ajal kui varasemate džässistiilide harmooniline põhi aina laienes. Tosina aasta pärast saab vähendatud kvint „''blue''-noodiks“, samavõrd igapäevaseks nagu määratlemata tertsid ja septimid traditsioonilises bluusis.