Vana-Kreeka: erinevus redaktsioonide vahel

 

Vaatamata Sparta ja Ateena vahel sõlmitud rahulepingule, ei olnud Sparta liitlased kokku lepitud tingimustega nõus ja ka Ateenas tõusis tol ajal esile riigimees [[Alkibiades]], kes võttis kindla suuna vaenu taasõhutamisele. Alkibiadese katse organiseerida Sparta-vastane liit Peloponnesoses lõppes algselt lüüasaamisega 418 eKr [[Arkaadia]]s [[Mantineia lahing]]us. [[Argos]] oli sunnitud lõpetama sõja [[Epidaurus]]ega ja loovutama pantvangid ning sõlmima rahu Spartaga, mis kestis järgmised 50 aastat. Sparta-vastase liidu kaotus Spartale, viis selle liidu lagunemisele ning Peloponnese linnades võimule tulnud oligarhia juhtimisel liitus taas Sparta poolt domineeritud Peloponnese liiduga.

Järgmises etapis palus [[Sitsiilia ajalugu#Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia]] koos paari väiksema linnaga ([[Egesta]] ja [[Leontin]]i elanikega) ateenlastelt abi [[Sürakuusa#Kreeka periood|Sürakuusa]] vastu ning 415 eKr algas Ateena laevastiku [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retk]]. Ateenlased asusid Sürakuusat piirama ja suutsid poolsaarel paikneva linna muust maailmast valliga peaaegu ära lõigata. Sürakuusalased olid alistumise äärel. Spartast appi saadetud väepealik koos Sitsiilia liitlastega pääses linna, innustas kaitsjaid ja sõjaõnn kaldus järk-järgult sürakuusalaste poole. Ateenlased saatsid Sürakuusa alla veel teisegi eskaadri, kuid osutusid pärast lüüasaamist öises lahingus ise ümberpiiratuks. Sobiv hetk Sürakuusa lahest välja murdmiseks lasti mööda, otsustav merelahing kaotati ja ateenlased pidid laevu ning haavatuid maha jättes suunduda sisemaale, kus loodeti abi oma Sitsiilia liitlastelt. Sisemaale taandumine lõppes katastroofiga: kahte rühma jagunenud ateenlased piirati ümber ja sunniti alistuma (413 eKr) ja Nikias hukati.

{{Vaata|Archidamose sõda}} ''(431–421 eKr), [[Archidamos]], [[Perikles]], [[Kleon]], [[Brasidas]]''