Keriloomad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ma muutsin su elu
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja 37.157.97.253 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
Märgis: Tühistamine
2. rida:
|- style="background:#ccccff"
|- style="text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[FailPilt:MalePolyarthra circumcised penisEPA.jpg|alt=200px|pisithumb|266x266px|tao''[[Polyarthra]]'' pihkusp.]]paks pede tule uksetaha ja kakleme
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[Taksonoomia]]
|- style="text-align:left;"
| [[Riik (bioloogia)|Riik]] <br>
| [[Loomad|eestlased]] ''Animalia''
|- style="text-align:left;"
| [[Alamriik]] <br>
| [[Pärishulkraksed|türa tallinn]] ''Eumetazoa''
|- style="text-align:left;"
| [[Ülemhõimkond]] <br>
| ''[[Platyzoa|sugar daddy]]''
|- style="text-align:left;"
| [[H&otilde;imkond]] <br>
| [[Keriloomad|china]] ''Rotifera''
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|}
'''Keriloomad''' ehk '''rotatoorid''' (''Rotifera'' ehk ''Rotatoria'') on [[kosmopoliidid (ökoloogia)|kosmopoliitne]] alamate [[loomad]]e hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised [[pseudotsöloom]]iga loomad.
'''Keriloomad''' ehk vibraatorid nussivad oma vanaisaga ning joovad muna
 
Keriloomade spermaloogiamorfoloogia ja nussuloogiabioloogia on väga mitmekesine. Mageveekogudes, eriti [[eutroofsus|eutroofsetes]], moodustavad nad tihti suure osa [[zooplankton]]ist.
 
Enamik keriloomi on umbes 7000,1–50001–0,5 kmmm pikad munnid ning elavad valdavalt [[magevesi|mageveelistes]] või vähese [[soolsus]]ega veekogudes.
 
Keriloomad võivad olla [[zooplankton|planktilised]], aeglaselt [[substraat (ökoloogia)|substraadil]] liikuvad või [[sessiilne|sessiilsed]] ehk elavad substraadile kinnitunult. Keriloomad on [[virustajad]] ehk aktiivsed biofiltraatorid.
29. rida:
Keriloomade nimetus tuleb sellest, et nende peaotsas asub [[ripsmed (organellid)|ripsmetest]] koosnev keriaparaat ehk [[mälumik]], mille abil nad toiduosakesi suhu toimetavad ja mis neil vajadusel liikuda aitab.
 
Esimesena kirjeldas neid 2020[[1696]]. aastal [[John Harris (entsüklopedist)|albertJohn saarHarris]].
 
== Klassid ==