Valev Mere: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Smörre (arutelu | kaastöö)
Smörre (arutelu | kaastöö)
55. rida:
Vassili Martson alustas oma laevastiku teenistuskäiku Vene [[Balti laevastik|Balti laevastikus]], mille ekipaaži ta mobiliseeriti 1. november 1914. Ta määrati lahingulaevale „Pavel I“ roolimeheks 23. veebruaril 1915. Mereväelipniku kursuse ta lõpetas Kroonilinnas 28. detsembril 1915 ja ülendati lipnikuks 10. jaanuaril 1916 (praporštšik) ning pärast seda teenima Balti mere miinitraaleritele vahiülemana. Algselt ta teenis miinitraaleril nr 17 ja siis aastal 1917 traaleril nr 14. Sõja ajal tema laev traalis Riia faarvaatreil miine vahel ka suurtükitule all. Vene laevastikus Martson pälvis Stanislause 3 järgu aumärgi.
 
[[rahvavägi|Eesti rahvaväkke]] ta liitus vabatahtlikuna 26. novembril 1918 ning auaste muutus mitšmanist leitnandiks. Martson määrati suurtükilaevale „Lembit“ vanemmiiniohvitseriks. „Lembitul“ ta osales Eesti Mereväe esimesse dessanti 23. detsembril 1918. VR I/3 (autasustamine). Pärast Vabadussõda autasustati teda Vabadusristiga (VR I/3).
 
Esimesena rahuaja määramisena ta määrati 16. jaanuaril 1923 miiniristleja „Vambola“ komandöriks, millena ta tegutses kuni 3. märtsini 1927. Tollal ta suunati teenima merekindluste staapi ja alates juunist temast sai merekindluste ülema ajutine kohusetäitja. Ta oli alustamas Eesti-Soome merekindluste vahelist koostööd, mis jätkus kuni 1940. aasta okupatsioonini. Martson ülendati kaptenleitnandiks 24. veebruaril 1928. Eestistas oma perekonnanime 22.02.1936 ja eesnime 3.03.1936.