Paldiski merekool: erinevus redaktsioonide vahel

1875. aasta jaanuaris kirjutas ''Perno Postimees''<ref>''Perno Postimees ehk Näddalileht'' 5:36, 31.01.1875 Meremeeste koolidest</ref>: "Rikamad mehed on ühte seltsi heitnud, et merimeeste õppetuse est hoolt kanda ja neid selle vasto valmistada, et kui tarvis, igal aeal tublid ja õppetud mehed võtta oleks, sest kui kauba ajamine kasvab, kasvab ka kauba laevade arv ja peab siis ka rohkem valmis öppetatud mehi olema, kes kapteiniks ja tüürmanniks kölbavad." Ja sama aasta septembris teadis sama leht,<ref>''Perno Postimees ehk Näddalileht'' 37:293, 12.09.1875 </ref> "...et Baltiski linna asutava meremeeste kooli põhjuskirjad 8. Augustil kõigekõrgemalt kinnitatud saanud." See tegi merekoolist Paldiski neljanda õppeasutuse ja Eestimaa kubermangu esimese merekooli. Õppetöö algas 1876. aasta novembris, kuigi kohale oli tulnud vaid viis õppurit, ent loodeti, et neid tuleb juurde (lõpuks tuligi esimesel aastal 11).<ref>''Perno Postimees ehk Näddalileht'' 49:422, 3.12.1876; ''Revalsche Zeitung'' 264:1, 12.11.1876; ''Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale'' 48:189, 28.11.1879 Meie laevamehed ja laevameeste koolid, I. Kirja pannud C. Voldemar </ref>

Õpetajaks ja tegelikuks juhiks oli terve kooli eksisteerimise aja kapten [[Alexander Voldemar Feldhuhn]], keda assisteerisid sama kooli lõpetajad, näiteks Joosep Meibaum (1846-1917; rannasõidu kapten 1879, kaugsõidu kapten 1882; pärit Sagadist, abiõpetaja 1880-1883, 1886. aastast [[Käsmu merekool]]) ja 20. sajandil ka teised õpetajad, näiteks [[Jakob Treiburg]] (1869-1931). Kroonu poolt oli toetus algselt 1000 rubla aastas (aga 1913. aastal 5230 rubla)<ref>''Ristirahwa Pühhapäewaleht'' 20.02.1914, l.5 Merekoolid Baltimaal</ref>, Paldiski linn andis omalt poolt ruumi, ka õpetaja(te) elukorteri, kütte ja valgustuse. Selle eest sai linnapea [[Nikolai Demin]] (1842-1893) pidada koolidirektori auametit. Koolil oli ka hoolekogu, näiteks 1903. aastal esimeheks kohalik kaupmees [[Gottlieb Hinrichson]], liikmeteks Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtunik von Ramm ja paldiskilased Polewitz ja Fabian.<ref>''Postimees'' 257:3, 17.11.1903 Ametimuutused</ref> Oma tegutsemise aja vältel elas kool läbi mitmeid muutusi: üheklassilisest kolmeklassiliseks, kõrgema ja alama astme kooliks ning sealt saadud paberid kandsid eri aegadel eri nimesid (muutusid "laevajuhtide liigid"), ent kokkuvõtvalt võib öelda, et Paldiskist saadi tugev alus meremehetööle.

Esimeseks koolihooneks oli hilisema linnavanema [[Theodor Fabian]]<nowiki/>i elumaja Elisabeti (hiljem Jaan Poska, nõukogude ajal Viktor Kingissepa, nüüdseks suures osas majade alla jäänud tänav) ja Jüri tänava nurgal (viimane omanik linnaarst [[Paul Studemeister]]).<ref>fotod ka Tallinna Linnaarhiivi kogus TLA.1465.1.1502 ja 1503 </ref> Juba 1880. aastal leiti, et hoone on kitsaks jäänud ja asuti plaane tegema uue maja ehituseks, mis venisidvenis küllaltkiaga pikale.

Uus maja ehitatisai valmis 1904. aastal ja seda on kujutatud pea kõikidel postkaartidel (koos [[Paldiski Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu hoone|Pritsumaja]], [[Peetri kindlus|Muula mägede]] ja raudteehoonetega[[Paldiski raudteejaam|raudteehoone]]<nowiki/>tega, harvem [[Paldiski Nikolai kirik Paldiskis|Nikolai]] ja [[JüriPaldiski Püha Georgi kirik Paldiskis|Jüri]] kirikuga) ehk hoone kuulub kindlalt Paldiski maamärkide hulka. Pärast merekooli evakueerimist ja uuesti avamist Paldiski asemel Tallinnas, sai linn maja omale ning seal asus algkool, gümnaasiumi eksisteerimise aja (1926-1935) [[Paldiski ühisgümnaasium|gümnaasium]]<nowiki/>iklassid, koolidirektori ja -teenija korterid ja lõpuks uuesti algkool. Suuremad remonditööd (uus plekk-katus, elektri- ja küttesüsteem) tehti veel 1939. aastal. Koolimaja tuli nõukogude mereväele üle anda 1.04.1940. Peale II maailmasõda asus seal algselt samuti kool, hiljem kontorihoone. See on üks kümnekonnast Paldiskis säilinud ennesõjaaegsest ehitusest, 1990-tel. aastatel asus hoones linnavalitsus, nüüd seisab aga tühjana.

Õpetus oli algselt kuulutatud toimuma eesti, rootsi ja saksa keeles; siis eesti, vene ja saksa keeles ning 1889. aastast lubati õpetada ja eksameid teha vaid vene keeles.<ref>''Tallinna Sõber'' 20:2, 13.05.1889 Meremeeste kool on ametlikult käsku saanud, et edaspidi Vene keel õpetuse keel olema ja eksamid Vene keeles piavad tehtud saama.</ref> Kooli võeti vastu kõik, kes lugeda ja kirjutada oskasid ja vähemalt ühe merereisi (aasta merel) olid teinud. See andis suurepärase võimaluse ka kehvematest oludest noormeestele parema töö peale saada ning eriti algaastatel oli eestlastest õppurite arv küllaltki suur. Hiljem sai puudulik vene keele oskus paljudele takistuseks. Koolis ei olnud õppemaksu ning õppevahendid olid samuti kooli poolt, Paldiskis oli ka odavam elada kui näiteks Tallinnas. Kursantide päritolu on küllaltki lai: algaastatel oli koolis palju taanlasi, sakslasi ja venelasi (nii kohalikke kui nö riigisakslasi) olija paar-kolmvenelasi igal(Venemaa eri paigust saabunud kursantide arv kasvas hüppeliselt 20.sajandil), ka aastalrootslasi; eestlasi tuli kõige rohkem Hiiu- ja Pärnumaalt; ka tänase Lahemaa rannast (kohalikud merekoolid andsid vaid alama astme hariduse, mistõttu selle jätkamiseks tuli siirduda mujale ja Paldiski oli kõige lähem ning hea kuulsusega kool);. paldisklasiPaldiskilasi ja lääne-harjumaalasi oli koolis aga vähe ning see sai koolile lõppkokkuvõttes saatuslikuks. Ühe põhilise argumendina kooli kolimisele Tallinna toodi 20. sajandil üha ägedamalt just seoste puudulikkus kohalike randlastega.

Katsed toimusid tavaliselt märtsi lõpul, esimestel aastatel Tallinnas, hiljem ka Riias ja [[Mangaļmuiža mõis|Magnushofis]] ning Peterburis, vaid rannasõidu purjelaevade kapteneid eksamineeriti mõnel aastal ka Paldiskis. Sakala<ref>''Sakala'' 16:2, 21.04.1879 Baltiskast. Laevameeste kool</ref> kirjutab esimest korda eksamitest põhjalikumalt 1879. aastal ja lisab: "Baltiska kool seisab oma tubli kooliõpetaja A. Feldhuhni juhatuse all ja on kolme aasta sees juba 17 tüürmanni välja koolitanud, kes kõik kohe ametisse saivad." Edaspidi (välja arvatud 1880 ja 1905) avaldati kõigi eksamite sooritanute nimed ajalehtedes: neid oli 171 rannasõidukapteni (ei ole arvestatud 20. sajandil Paldiskis eksamineerituid), 283 kaugsõidu tüürimehe ja 243 kaugsõidu kapteni paberid saanut. Oli noormehi, kes kõik kolm aastat õppisid Paldiskis, ent sageli käidi mitmes koolis (näiteks [[Johan Pitka]], kes vaid viimaseks, kaugsõidu kapteni eksamiks õppis Paldiskis) ja õpingud kestsid oluliselt kauem kui vaid kolm talve (õppeaasta kestis novembri algusest märtsi lõpuni) ning neidki, kes kunagi eksami tegemiseni ei jõudnud. Seetõttu on võimatu öelda lõplikku koolis õppinute arvu (säilinud ei ole ka kõiki kooli dokumente). Vahekokkuvõtteid tehti kooli 15. ja jälle 25. aastapäeva tähistades 1890. ja 1900. aastal<ref>''Postimees'' 191:3, 25.08.1901 Baltiskist. Nagu "Rew.Isw." teatab, pühitseb Baltiski meremeeste kool 26.augustil s.a. oma 25. aastast kestusepäeva. </ref>. ''Tallinna Sõber'' <ref>''Tallinna Sõber'' 2:2, 5.01.1890</ref> ''"...''aastast 1880 kuni 1889 ülepea 256 õppijat on olnud, kellest 44 kapteni, 61 kaugesõidu tüürmani ja 65 rannasõidu tüürmanni oma eksami tegivad." ja ''Uus Aeg'' viitab kümme aastat hiljem: "...25 aasta jooksul anti 557 isikule tegelist ja teaduslist õpetust, nendest saivad 58% tunnistused mitmesuguste meremehe seisuste pääle.<ref>''Uus Aeg'' 30.08.1901, 72:2–3 </ref> Kooli viimased lõpetajad 1915. aastal kaugesõidu 'laevajuhatajatena' Rudolf Gildemann, /Inglismaal/, Erich Graap /Vabadussõda/, Fritz Tamm, Alfred Weber /surnud Tallinnas 1945/ Paldiskist, Sidney Horst Tallinnast (/Paldiski juurtega, Ameerika)/, Ernst Lehtmets Paidest, Robert Nelberg Kolgast /piirituseäri, arret. & surnud 1941/, August Nõmberg Oonurmelt /surnud 1917/, Aleksander Sündeva Haapsalust /surnud 1918/, Johannes Teng Hiiumaalt /''Inglise laeval Cathrine uputatud saksa allveelaeva poolt II MS-s''/, Eduard Tõnson Tallinnast. Rannasõidu laevajuhataja tunnistused said Eduard Espenbaum Hiiumaalt /''USA kaubalaevadel''/, Aleksander Sumikko Petrogradist.<ref>''Tallinna Teataja'' 78:3, 8.04.1915; täiendatud teadaolevate elulooliste andmetega</ref>

Meremuuseumi kogudesse on jõudnud kursantide konspekte ja fotosid (neid on ka teistes kogudes), ent kuna kooli varad ja osaliselt arhiiv evakueeriti I maailmasõja ajal ja neid tagasi ei saadudki, siis on andmed lünklikud. Koolilõpetajate hulgas on nii piirituselaevade meremehi kui merejõudude juhatajaid, nagu admiral [[Johan Pitka]], [[Valentin Grenz]] ja [[Valev Mere]], oli palju eestlasi, ent ka venelasi, sakslasi, taanlasi, rootslasi ja soomlasi. 1916. aasta jaanuaris võttis Nõel (tõenäoliselt peitus selle varjunime taha ajakirjanik [[Juhan Weidenstrauch]]) kooli olulisuse Paldiskile ''Päevalehes'' <ref>''Päewaleht'' 9:2, 13.01.1916 Baltiski kiri </ref> kokku nii: [...] Noored meremehed, kes alati sügisel tulles värske ja lõbusa tuju kaasa tõid, puuduvad tänavu, sest Baltiski merekool evakueeriti sügisel ära, suurem osa varandusest viidi Arhangeli, ainult kooli juhataja jäi siia....<ref>''Päewaleht'' 9:2, 13.01.1916 Baltiski kiri </ref>