Olev Märtens: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
Täpsustatud tööalase tegevuse osa ja lisatud info publiktsioonide kohta.
Parveto (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida:
'''Olev Märtens''' (sündinud 7. märtsil 1960) on Eesti tehnikateadlane.
 
== Haridus ==
Ta on lõpetanud 1978. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja 1983. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ([[TTÜ]]) [[tööstuselektroonika eriala]]l (''[[cum laude]]'')<ref name="dig" />.
 
Tema teadustöö on olnud seotud suure täpsusega [[mõõtealaldi]]te/[[vahelduvsignaali detektor|vahelduvsignaalidetektor]]ite väljatöötamise ja [[numbriline modelleerimine|numbrilise modelleerimisega]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Olev_M%C3%A4rtens/est|pealkiri=Olev Märtens Eesti Teadusindosüsteemis ETIS (https://www.etis.ee)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Selle temaatika alal kaitses ta tehnikamagistri kraadi aastal 1993.
 
== Teaduskraad ja -kutse ==
2000. aastal kaitses ta tehnikateaduste doktori [https://www.etis.ee/CV/Olev_Märtens/est kraadi]. Väitekirja teemaks oli "AC Measurement Converters: Analog and Digital Solutions". Juhendajaks oli professor [[Mart Min]].
 
== Teenistuskäik ==
1982–1991 töötas ta arendusinsenerina [[Tallinna Tootmiskoondis RET|Tallinna Tootmiskoondise RET]] Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroos ([[TREKB]]) vahelduvpinge täppisvoltmeetrite alal, olles tuntud Eesti [[mõõteelektroonika]] [[insener]]i [[Toom Pungas]]e töögrupis.
 
1990-ndatel aastatel tegutses ta ka eraettevõtluses - arendusinsenerina väikefirmades Enari ja Pares, arendusjuhina MT Elektroonika OÜ-s ja projektijuhina firmades [[Cybernetica AS]] ja [[ELIKO]] Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ.
 
Aastal 1993 viibis ta Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli rakenduselektroonika instituudis stipendiaadina ja aastal 1997 oli ta Nokia Telecommunications (Soome) vaneminsener.
 
Alates aastast 1996 on ta töötanud [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut|Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudis]] vanemteaduri, erakorralise dotsendi, juhtivteaduri ja professorina. Seal on tema põhiliseks tegevusalaks olnud [[DSP]]-põhised [[mõõtesüsteem]]id, õppetöö signaalitöötluse alal ja uurimis- ning arendustöö mõõtesüsteemide alal.
 
Aastatel 1995–2002 oli ta Kemi-Tornio ammattikorkeakoulu (Soome) DSP-kursuse külalisõppejõud (osakoormusega).
 
Alates 2017. aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi professor.
 
== Teadustöö põhisuunad ==
Tema teadustöö on olnud seotud suure täpsusega [[mõõtealaldi]]te/[[vahelduvsignaali detektor|vahelduvsignaalidetektor]]ite väljatöötamise ja [[numbriline modelleerimine|numbrilise modelleerimisega]]<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Olev_M%C3%A4rtens/est|pealkiri=Olev Märtens Eesti Teadusindosüsteemis ETIS (https://www.etis.ee)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Selle temaatika alal kaitses ta tehnikamagistri kraadi aastal 1993.
 
Ta on olnud tegev ka [[Elektriline bioimpedants|elektrilise bioimpedantsi]] ja [[Foucault' kardiograafia]] alastes uuringutes.
 
Peamiseks teadustöö suunaks on elektroonsed [[Mõõtesüsteem|mõõtesüsteemid]], sealhulgas [[DSP]]-põhised süsteemid.
Alates 2017. aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi professor.
 
Tema juhendamisel on doktorikraadi kaitsnud Tõnis Saar, Alina Gavrijaševa, Ago Mõlder, Maksim Butsenko ja Anindya Gupta. Ta on olnud suure arvu diplomiprojektide ja -tööde ning bakalaureuse lõputööde ja 11 magistritöö juhendaja.
 
== Täiendusõpe ==
Aastal 1993 viibis ta Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli rakenduselektroonika instituudis stipendiaadina ja aastal 1997 oli ta Nokia Telecommunications (Soome) vaneminsener.
 
==Teaduskorralduslik tegevus==